Eesti rahvakalendri tähtpäevadega seotult teame tänasel päeval vaid mardi- ja kadrisante. Vanarahvas tundis aga veel paljusid teisigi sanditajaid. Kõik need ringiliikuvad sandid erinesid oma nimetuse, maskeeringu, ülesastumise ja küsitud andide poolest. Ka sanditamisekombe levik oli tähtpäeviti erinev.
Mardi- ja kadrisantide populaarsust võib selgitada asjaoluga, et neid tunti ülemaaliselt. Muud sanditajad esinesid ainult paikkonniti, sageli üsna kitsal alal. Ühine oli aga kõikide sanditamiste funktsioon: esialgu viljakuse ja õnne taotlemine, hiljem (XIX saj. keskpaigast alates) aga külanoorte lõbutsemine.

Loe lähemalt, millised sanditajad on olnud või on tänini seotud ka järgnevate Eesti rahvakalendri tähtpäevadega:

VASTLAPÄEV  
LIHAVÕTTEPÜHAD 
ANASTASIA ehk NAHTSIPÄEV
HALLOWEEN  
HINGEDEAEG 
MARDIPÄEV 
KADRIPÄEV  
ANDRESEPÄEV  
LUUTSIPÄEV  
TOOMAPÄEV 
JÕULUAEG  
TABANIPÄEV 
KOLMEKUNINGAPÄEV  
NUUDIPÄEV 

Artiklite autor: Mall Hiiemäe.