Mardi- ja kadrilaulud on pikk laulude tsükkel, mis saatis sanditajate tegevust. See oli teatraliseeritud etendus, mis kulges kindlas järjekorras ning hoogsas tempos. Laulude abil selgitasid sanditajad pererahvale kes nad on, kust ja milleks tulid, soovisid head edenemist, tänasid vastuvõtu ja andide eest ning vajadusel sajatasid. Soove ja sajatusi võis esitada ka ilma viisita rütmiliselt lugedes.

Sanditamislaule lauldi sageli üheskoos ilma eeslauljata, kuid siiski olid olemas eestvedajad – mardiisa ja mardiema (või kadriisa ja kadriema). Emaks võidi paluda hea lauluoskuse tõttu ka vanemaid laulunaisi.

Mardi- ja kadrilaulude viisides on palju ühist, sageli oligi mõlema laululiigi jaoks üks ja sama viis. Kadri- ja mardilaulude tsüklid varieerusid kihelkonniti nii tsükli osade kui ka järjekorra poolest. Tänapäeva inimese jaoks on marditsüklite pikkus muljetavaldav – näiteks Kuusalust ja Karksist on üles kirjutatud marditsükleid, mis koosnevad 200 kuni 420 värsist. Nende ettelaulmiseks kulus 15-30 minutit või enamgi, mis selgitab, miks marti joosti pikema perioodi jooksul (mõnel pool mitu nädalat). Erandiks on Lääne-Eesti ja Saaremaa, seal mardid peaaegu ei laulnud. Lõuna-Eestis jällegi oli tavaks laulda mardi- ja kadrilaule refrääniga, lisades lõppu kas marti-marti, mardisanti või märti.

Kuigi lärmitsemine, kellahelin, laulmine ja pillimäng on mardi- ja kadrisantidel üsnagi sarnane, on mardisantide  „etendus“  siiski olnud  traditsiooniliselt väljapeetum, suurejoonelisem ja igas mõttes värvikam.

Laia valikut Eesti mardi- ja kadrilaulude salvestistest on võimalik kuulata ja allalaadida Eesti Rahvaluule Arhiivi lehtedelt:

• Eesti rahvakalendri tähtpäevade andmebaas BERTA (helisalvestis)
• Eesti rahvamuusika antoloogia (helisalvestis ja noodid)
• Eesti rahvalaulude antoloogia (sõnad)
• Eesti rahvalaule viisidega II, H. Tampere (sõnad ja noodid)
• Kirjandusmuuseumi virtuaalne kelder (heli-, pildi-, video, käsikirjaarhiiv)
• Eesti regilaulude andmebaas (sõnad)

Soovitus: uuri enda piirkonna mardi- ja kadrilaule. Püüa kombineerida endale meelepärast viisi ning sõnu või loo nende eeskujul omaenese mardi- ja kadrilaul.

Sanditajate külaskäik algas juba välisukse taga, kus võeti üles laul selle kohta, kes nad on, kust ja kuidas on tulnud ning paluti või lausa nõuti sisselaskmist. Pikal ja vaevarohkel teekonnal olid hakanud sanditajate küüned külmetama ning varbad valutama.

Mardi- või kadriisa võttis tuppatulemisel kaelkotist peoga viljateri ja külvas põrandale lauldes ise juurde õnnistamissõnu. Lisaks paluti paljusõnaliselt, et pererahvas tõuseks sängist ja süütaks tule. Sanditajad laulsid nii kaua, kuniks pererahvas jõudis pirrutule süüdata.

Kui tuli oli ülesvõetud, algas tants- mardisantidel rohmakam ja lärmakam (hüppamine, kargamine, ülespoole upsimine), kadrisantidel oluliselt väljapeetum ja tasane. Tantsu saatis tavaliselt pillimäng, Põhja-ja Lääne-Eestis võis see olla spetsiaalse tantsulaulu saatel.

Kui martide ja kadride tantsimine on tuntud kogu Eestis, siis spetsiaalne tantsulaul esineb seevastu peamiselt Põhja-Eestis ja Mulgimaal. Martide tantsu kohta puuduvad täpsemad kirjeldused, kui et see oli hüppamine, kargamine, ülespoole upsimine. Ilmsesti on see olnud sigivusmaagiline rituaal (nagu sellele vihjavad tantsulaulu motiivid). Pillimees ei pruukinud mängida meloodiaid, vaid hoidis tooni, tegi rütmi. Mardiisa tavatses pärast tantsu vitsakimbuga iga majalist vitsutada soovides: „Terveks!“ või „Tooreks, terveks!“ jne.

• Tantsiti, et puru taga!
• Tantsiti karutantse, kus üks oli karuriietes keskel, teised tairutasid ühelt jalalt teisele!

Tunnistamislaul esineb sporaadiliselt, mitte tsükli pideva osana, ning on lühem. Ainult Mulgimaal on tunnistamislaul arenenud pikaks episoodiks, mille esitamisel uuritakse peretüdrukute virkust ja viisipärasust. Mujal tegeleb tunnistamislaul ennekõike lastega. Mardid panid lapsi lugema, lasid öelda peast laulusalme, mõistatusi, rehkendust.

Mõistatusi, keerdküsimusi, vanasõnu leiab Eesti Kirjandusmuuseumi andmebaasidest:
Eesti keerdküsimused
Eesti mõistatused
Eesti värssmõistatused
Vanasõnad

Kas teie kanada munevad,
kas teie lapseda loevad,
kas ei karda eide hirmu,
kas ei karda toadi hirmu?
Kui ei karda eide hirmu,
kui ei karda toadi hirmu,
siis kats’gu Mardi magust vitsa.

• Mardil oli vitsakimp kääs ja pandi lapsi lugema. Kes easti oskas, sellele anti raamat, kes ei lugenud, see sai peksa ka (Emmaste).

Mangumislauluga palutakse pereisalt ja pereemalt ande: kala, liha, tangu, kapsaid, vorste, poolikuid seapäid, leivajahu, õlut, küünlaid ja muud. Kadrisandid palusid lisaks ka takku, villu, lina riiet, lõnga jne. Lääne-Eestis asendab mangumislaulu spetsiaalne, mõistukõne: „Andke meitel seda, mis kolm korda veskekibi alt läbi keind“ (s.o tangud).

Ketrajasandilaulu ei tunta kõikjal Eestis. Ketrajasandi kohta on teateid mardipäeval Lääne-Eestis, kuid mitte läänesaartel. Kadripäeval on aga üleskirjutusi ketrajasandilaulust või ketrajasandist hoopiski Lõuna-Eestist ning Saaremaalt. Ketrajasandilaulus palutakse eraldi andidena riiet või lõnga (antakse ja linu või villu).

Küll ma ketran, küll ma keeran,
Ikka neil paistab paljas perse,
Paistab ihu punane.

• Kedervars oli käes, sellega ketravad, läksid ahuotsa peale, lasksid lõngale keeru peale.

Tänamis- ja õnnistamislaul on mitmeosaline. Esiteks tänatakse andide eest  ja teiseks pöördutakse talupere iga liikme poole vastavate õnnistusõnadega. Peremehele soovitakse head viljaõnne, perepojale hobusteõnne, sulasele koerteõnne, pereminiale lasteõnne, peretütrele ja teenijatüdrukule kosilasteõnne, pereemale karjaõnne.  Alliteratsioon ja assonants. Kui mardisandid laulda ei tahtnud või ei osanud, siis peeti kõne, sealjuures tublisti köhides.

Lahkumislaul pole kõikjal tuntud. Tavaliselt lauldi lahkumislaulu väljumisel või juba õues, ainult Lõuna-Eestis lauldi seda toas enne väljumist. Lahkumislaulus jäetakse pererahvaga jumalaga, soovitakse veel head edenemist ja lubatakse järgmisel aastal tagasi tulla.

Sajatamislaule lauldi juhul, kui sanditajaid ei lastud sisse või saadi kehva vastuvõtu osaliseks. Sajatuslauludes kuulutati karjale kadu (saagu su sead surema, lambad lauta langema), kehva viljasaaki (kaer ärgu kasugu), pererahvale tõbesid, peretütardele vanatüdrukupõlve ning kõikvõimalikke muid hädasid ning ebaõnne.

Kasutatud materjal:

• BERTA, Eesti rahvakalendri tähtpäevade andmebaas
• Eesti rahvamuusika antoloogia
• Eesti maskeerimiskombestik
• Eesti kalendrilaulud viisidega, Taive Särg, 2008
• Eesti rahvakalender VI, Mall Hiiemäe, Tallinn: Olion 1999