KUI PALJU ON EESTIS MARDI- JA KADRISANTE?
Juba viiendat aastat loendame üles Eestis ringlevad mardi- ja kadrisandid. Pane enda seltskond kirja ja näitame üheskoos, et sanditamas käimine ei ole Eestis kuhugi kadunud ning on endiselt kirev, lõbus ja unikaalne osa meie kultuuripärandist!
Miks me seda teeme? Kui räägime, et sanditamiskombestik on meil endiselt elus, siis annab säärane rahvaloendus natukenegi ülevaadet ka numbriliselt. Ühest küljest ärgitab see teemeäralikul moel sanditama, kuid laiemas plaanis saab aimu, kui elujõuline komme tegelikult on.
Sel aastal oleme alustanud teekonda, et mardi- ja kadripäeva tähistamise komme jõuaks UNESCO vaimse pärandi esindusnimekirja. Mardi- ja kadrisandis käimine on üle Eesti endiselt elav pärand ja miks mitte tõsta seda esile ka rahvusvaheliselt. Teisalt annab see traditsioonikandjatele teadmise, et nende pärimus on väärtustatud. Seepärast on 2022. aasta rahvaloenduse lõpus mõningad lisaküsimused. Saadud vastuseid kasutame UNESCO taotluses kogukonna häälena. Ainult kogukonna ehk teie, santijate, toel on taotluse esitamine võimalik!
Kas teadsid?
- Kõige enam liiguvad mardid ja kadrid ringi 2-4liikmeliste sandiperedena.
- Enim marte (2939) loendati kokku 2020. aastal.
- Enim kadrisid (2374) pani end kirja 2021. aastal.
- Kõige rohkem marte ja kadrisid liigub ringi Harju- Rapla- ja Tartumaal.
- Ühe elaniku kohta oli eelmisel aastal enim sanditajaid hoopis Võrumaal.
- Hüppeliselt on tõusnud sandiperede arv aga Ida-Virumaal.
Varasemate aastate tulemustega saad tutvuda SIIN.