KUI PALJU ON EESTIS MARDI- JA KADRISANTE?

Juba kuuendat aastat loendame üles Eestis ringijooksvad mardi- ja kadrisandid. Pane enda seltskond kirja ja näitame üheskoos, et sanditamas käimine ei ole Eestis kuhugi kadunud ning on endiselt kirev, lõbus ja unikaalne osa meie kultuuripärandist!

Miks me seda teeme? Kui räägime, et sanditamiskombestik on meil endiselt elus, annab säärane rahvaloendus kinnitust ka numbriliselt. Ühest küljest ärgitab see teemeäralikul moel sanditama, kuid laiemas plaanis saab aimu, kui elujõuline komme tegelikult on.

Eelmisel aastal alustasime teekonda, et mardi- ja kadripäeva tähistamise komme jõuaks UNESCO vaimse pärandi esindusnimekirja. Mardi- ja kadrisandis käimine on üle Eesti endiselt elav pärand ja miks mitte tõsta seda esile ka rahvusvaheliselt. Teisalt annab see traditsioonikandjatele teadmise, et nende pärimus on väärtustatud. Kui soovid rääkida laiemalt kaasa sanditamise olukorra ja arengu osas, on võimalik liituda sanditamiskombestiku koostöökoguga, mis tegutseb Eesti Folkloorinõukogu juures.


Kas teadsid?

  • Kõige enam liiguvad mardid ja kadrid ringi 2-4liikmeliste sandiperedena.
  • Enim marte (2939) loendati kokku 2020. aastal.
  • Enim kadrisid (2374) pani end kirja 2021. aastal.
  • Kõige rohkem sante kokku (4261) pani end kirja 2022. aastal.
  • Kõige rohkem marte ja kadrisid liigub ringi Harju- Rapla- ja Tartumaal.
  • Ühe elaniku kohta on juba mitu aastat järjest enim sanditajaid hoopis Võrumaal.
  • Santijatest 78% on lapsed ja 22% täiskasvanud.

Varasemate aastate tulemustega saad tutvuda SIIN.

RAHVALOENDUS ON AVATUD 9.-30. NOVEMBRINI