Juba üheksandat aastat loendame üles Eestis ringijooksvad mardi- ja kadrisandid. Pane enda seltskond kirja ja näitame üheskoos, et sanditamas käimine ei ole Eestis kuhugi kadunud ning on endiselt kirev, lõbus ja unikaalne osa meie kultuuripärandist!

Miks me seda teeme? Kui räägime, et sanditamiskombestik on meil endiselt elus, annab säärane rahvaloendus kinnitust ka numbriliselt. Ühest küljest ärgitab see teemeäralikul moel sanditama, kuid laiemas plaanis saab aimu, kui elujõuline komme tegelikult on.

Üle-eelmisel aastal alustasime teekonda, et mardi- ja kadripäeva tähistamise komme jõuaks UNESCO vaimse pärandi esindusnimekirja. Mardi- ja kadrisandis käimine on üle Eesti endiselt elav pärand ja miks mitte tõsta seda esile ka rahvusvaheliselt. Teisalt annab see traditsioonikandjatele teadmise, et nende pärimus on väärtustatud. Kui soovid rääkida laiemalt kaasa sanditamise olukorra ja arengu osas, on võimalik liituda sanditamiskombestiku koostöökoguga, mis tegutseb Eesti Folkloorinõukogu juures.

Kas teadsid?

• Kõige enam liiguvad mardid ja kadrid ringi 2-4liikmeliste sandiperedena.
• Enim marte (3759) loendati kokku 2025. aastal.
• Enim kadrisid (3095) pani end kirja 2025. aastal.
• Kõige rohkem sante kokku (6854) pani end kirja 2025. aastal.
• Kõige rohkem marte ja kadrisid liigub ringi Harju- Tartu-, Pärnu- ja Lääne-Virumaal.
• Ühe elaniku kohta on enim sanditajaid Järvamaal, aga tihedalt on arvestuses kannul Läänemaa. Oma liidrikoha on loovutanud Võrumaa.
• Santijatest 77% on lapsed ja 23% täiskasvanud.

Varasemate aastate tulemustega saad tutvuda SIIN.

RAHVALOENDUS ON AVATUD 7.-30. NOVEMBER