KUIDAS MASKEERUDA KADRISANDIKS?

Kadrisandid on riietatud  kaunitesse, pitside ja satsidega kaunistatud heledatesse naisterahva rõivastesse. Vastukaaluks tahumatutele ja rohmakatele martidele peegeldavad kadrisandid moodsat linlikku elulaadi.

KEHAKATTED

Kadrisantide rõivastuse juurde kuulub pikk valge seelik, kleit, põll, heldam lambanahkne kasukas või mantel. Kadriks maskeerumisel sobivad hästi valged voodilinad, laudinad või kardinad.

PEAKATTED

Kadrisantide pähe sobivad valged pearätid või uhked laiaäärega kübarad, mida kaunistavad suled, pitsid, loorid, paelad, helmed, riideribad. Lisaks võivad kadrisantide pead kaunistada heledad patsid. Kui neid endal pole käepäerast võtta, ajab asja ära võltspatsidega- olgu need tehtud linakiust, sukkpükstest või kangaribadest.

Foto: Kristi Pumbo
Eesti Folkloorinõukogu

KÄTTE-JALGA

Pükste asemel eelista kindlasti seelikut, mida rohkem sitse-satse, seda kaunim. Kelmikamatel kadrisantidel välguvad seelikuserva alt sukad või kogunisti pika aluspesu pitsid. Kätte võib kadrisant panna kauni kirjaga käpikud või sõrmikud. Miks mitte ka udupeened pitskindad?

MASK

Kadrisant saab oma isikut varjata õhulise pitsilise loori või maski abil. Kauni rõõsa jume saavutamiseks võib kasutada peedimahla abi. Vanemal ajal saadi põsed õhetama, kui neid villase sokiga hõõruti või näpistati. Maalähedasematel kadridel sobib maski teha valgest kasekoorest, mille sisse lõigata silma, nina ja suuava.

KELLEKS MASKEERUDA?

Foto: Andres Treial
Eesti Folkloorinõukogu

Kadriema

Kui oled kogu elu unistanud printsessiametist, on kadriema roll just sulle sobiv, sest nüüd võid pitsivahu sisse lausa uppuda. Sitsid, satsid, pärlid, helmed, paelad, lindid, suled, kellukad, loor ja kübar on just kadriema väärilised aksessuaarid. Kindasti kuulub kostüümi juurde elegantne ja pitsiline käekott, mille sees on herned või viljaterad – seda läheb vaja pererahvale õnne soovimiseks. Kuid ettevaatust – ka kadriemal on argipäev – titt, kes kõige ebasobivamal ajal toanurkadesse või luuale pissib. Kogenud pererahvas ei pane aga pahaks, vaid lausa ootab seda, sest kui „kadri kuseb“, annab see vihje nii kadripäeva ilmaolude kohta kui paneb pererahva kapsad mühinal kasvama.

Foto: Hilja Väravas

On tulnud ette ka olukordi, kus kadriema keset tuba plekkpange maha paneb, ise aluspükste pitside välkudes selle kohale kükitab ja kolinal pange soristab, nii et pritsmeid kõikjale jagub. Lohutuseks võib öelda, et nii titel kui kadriemal on selleks trikiks kaasas siiski pudel puhta veega. Kes vinti väga üle võlli soovib keerata, võib kasutada plastikust pudelit või veepritsi, sest siis saab veesurvet ja selle suunda eriti tõetruult reguleerida.

„Kohes katri kusõsõ, sinnä kapsta kasusõ“
Rõuge

Kadriisa

Harmoonilises peres on traditsiooniliselt ka kadriisa, kuid kadriperes on püksid kindlalt kadriema jalas – siin jagab käsklusi ja keelde tema. Kui soovid maskeeruda kadriisaks, siis hoia mokk maas! Kadriisa kostüümiks sobib hästi heledam kasukas või palitu, suur padi kõhuks, mütsilotu peakatteks ja mask ette. Viimane võib olla ka ilma suuavata, et anda karakterist kohe selge pilt.

 

Foto: Andres Treial
Eesti Folkloorinõukogu

Lõngavihust valmistatud kadrititt

Foto: Laura Liinat
Eesti Folkloorinõukogu

Kadrititt

Kadrititt on tavaliselt õlgedest, kaltsudest, villa- või lõngavihust meisterdatud nukk, aga sobib ka tavaline rätikusse mässitud puuhalg. Kadrititt on vajalik selleks, et kadrisantidel oleks käegakatsutav  põhjus ande manguda. Erinevalt mardisantidest küsivad kadrid enam näputööd või näputööks vajalikku: villaseid sokke ja kindaid, lõngu ning muid kehakatteid, et külmunud lapsed pisutki sooja saaks. Siiski anti vanemal ajal kadridele ka söögikraami: vorste, käkki, ube, herneid ja pähkleid, karaskit või kukki-kanu. Erinevalt martidest anti kadrisantidele kui lammaste kaitsjatele enim lambaliha. Lisaks rõivaesemetele palutakse titele ka hambaraha, mida anti vastsündinutele ristimise puhul, et lapse hambad oleksid terved ja tugevad. Tite roll on tänutäheks pissida, et seeläbi pererahvast õnnistada.

Kadrilapsed

Võimalik, et kadriema on lesk, kes perest perre käies laste kaasabil elatist teenib. Kadrilapsi võib kadriperes olla terve kari. Nad oskavad laulda ja kandle, viiuli, lõõtsa või mõne muu pilli järgi tantsida. Kui vaja, siis ka käsu peale näljast kokku kukkuda ja jälle elule ärgata – aga alles siis, kui pererahva käsi lahkelt ande jagama asub.

Foto: Andres Treial
Eesti Folklorrinõukogu

Foto: Marike Laht
Eesti Vabaõhumuuseum

Noorpaar

Kindlasti on kadrisantide hulgas paar verivärskelt armunuid, kes üksteiselt silmi pöörata ei saa. Mõnikord võib juhtuda, et armastuseloor on nii läbipaistmatu, et pruut ei märkagi, kuidas peigmees end vaid tema najal püsti hoiab.

Mõisapreili

Pimedas rehetoas tundusid kadrisandid vanasti üsnagi mõisapreilide sarnased ning eks omal ajal neist riietumisel ja kõneviisi matkimisel ka malli võeti. Teadaolevalt on mõisarahvas ka ise käinud mõisast mõisasse katri jooksmas. Mõisapreili rollis saad kõneleda kena saksakeelse aktsendiga ja õpetada pererahvale peenemaid kombeid – näiteks, kuidas robustse puulusika ja savikausi asemel kahvlit, nuga ja taldrikut kasutatakse; veetoobi asemel tassist juuakse; kuidas nägu ja kõrvu pesta või aluspesu kanda. Kindel on see, et ka tänapäeval mõjuvad kadrisandid pigem mõisapreilidele sarnaselt – haldjalikult ja ebamaiselt.

Foto: Marike Laht
Eesti Vabaõhumuuseum

Foto: Marike Laht
Eesti Vabaõhumuuseum

Tohter

Nii nagu martidel, on ka kadride hulgas tohter, kes pererahvast läbi vaatab, vajadusel ravi määrab: valutavate jalgade puhul kummikud, kehasügeluse puhul kirbulõks jne. Kadritohtri  tõhusaimaks abivahendiks on siiski lintide, paelte ja pitsidega ehitud kadrivits.

Pikk Mari ja pisike Peeter

Vanemal ajal armastati kadripere liikmete hulka arvata tegelasi rahvalauludest – näiteks suur Mari ja pisike Peeter, mis on otseseks vihjeks, et kadripäeval vajavad naised meestest oluliselt suuremat tähelepanu. Kadripäevale sobilikult oli pikk Mari tegus ja atsakas naisterahvas, pisikesel Peetril kippusid aga kõik ettevõtmised pisut äparduma. Miks mitte võtta kogu kadripere etteaste sisuks mõne rahvalaulu süžee mahamängimine?

Foto: Marike Laht
Eesti Vabaõhumuuseum

Ketrajasant

Tegemist on vana naisterahvaga, kel kaasas takukoonal ja kedervars või vokk. Traditsiooniliselt on ketrajasandiks maskeerimisest rohkem teateid seoses mardipäevaga, kuid kadripäeval olla ketrajasante nähtud siiski liikvel Lõuna-Eestis ja Saaremaal. Ketrajasant kaebleb, et kui palju ka ei ketraks, ikka on sandikestel tagumik paljas. Traditsiooniliselt on tema rolliks tõenäoliselt olnud pererahvale villa- ja linaõnne toomine, vastutasuks antakse talle selle eest justkui ettemaksuks nii villa, lina kui lõnga.

Ennustaja

Ka kadrisantide hulka on sattunud ennustajaid, kes loodetavasti ainult häid ja ülihäid tulevikunägemusi pererahva ette toovad. Kuna kadripäev erinevalt mardipäevast ei ole aastavahetuspüha, pole ennustamisoskus kadrirahva seast olnud ületähtsustatud. Küll on aga tõsi – mida keerulisemad ajad, seda enam vajavad inimesed lohutust!

Foto: Andres Treial
Eesti Folkloorinõukogu

Sikk

Kui kadriperes kedagi mustaks lambaks tembeldada, siis just sikku, kes oma sarvedega kõiki valimatult puksib ja alailma puskleb. Sabaks pandud märja kasevihaga pritsib ta kogu ümbruse vett täis. On teada, et mõnel pool olla ta enne tarre pääsemist oma saba lausa poriloiku või mudaauku pistnud. Üldiselt tundub, et sikk käitub pigem nagu elevant portselanipoes, kes ei näe, kuhu astub. Võimalik, et tegu on pimesikuga. Kuna ka vanemal ajal lasti kadrisikk pimedasse rehetuppa vaid kadriema tungival palvel, siis võib arvata, et tänapäevastes oludes peaks taolist sikku väga tugevalt ohjes hoidma, et pererahvast mitte välja vihastada.

Lambad

Lambad on vagurad jumala loomakesed, kes on püha Katariina otsese kaitse all. Kadripäeva on kutsutud ka lamba- või määgimise päevaks, sestap võiks kadriperes olla vähemalt üks lambuke, kes oma määgimisega perre villa- ja lambaõnne toob. On määgijaid nii mees- kui naissoost, ennustab see, kas perre on sündimas oinad või lambad. Määgijate arv kuulutab ette, kas sündimas on paaris või paaritu arv loomi. Tänapäevasesse keelde tõlgituna võiks see tähendada, kas perel on võimalust soetada aasta jooksul endale uusi moodsaid rõivaid ning kas neid on paaris või paaritu arv.

Lambaks saab end muuta lambanahkse kasuka ning karvaga kaetud maski abil. Oina maski ehivad ehtsad sarved või puuoksad. Ja muidugi – ära unusta kadripäeval lambaliha süüa!

Kurg

Valge-toonekure nimetus viitab seostele surnuteriigiga (toonela = surnute asupaik rahvausundis). Mõnelpool Eestis on kurge nimetatud lausa pühaks linnuks, kellele ei tohi kurja teha –  kel on inimese mõistus, aga linnu nägu ja kes on ühenduses ülemise ilmaga. Uuema aja uskumuste kohaselt toob kurg majja titeõnne. Keda kurg näpistab või kellele ta noka vahelt paberist või kaltsust tehtud nuku sülle poetab, toob hiljemalt aasta pärast lapse ilmale. Kadriperesse sobib suurepäraselt just valge-toonekurg ehk Saksamaa kurg, nagu lindu vanasti rahvapäraselt kutsuti. Hall sookurg jäägu mardisantidele.

Foto: Marike Laht
Eesti Vabaõhumuuseum

Karu

Karu on tõeline rõõmurull, kel meeldib tantsida, kaisutada, musitada, maiustada. Kadripere karu on tõenäoliselt üsna dresseeritud ja teab, et hästi sooritatud trikkide eest saab pererahvalt meelepärast nosimist. Laske kadrikarul näidata, kuidas pereema kodus toimetab, kuidas pereisa hommikul tööle läheb, kuidas lapsed pärast vaheaega kooli poole sammuvad. Pererahvas peab aga karul silma peal hoima, sest võib juhtuda, et leiate mesikäpa enda või, veel hullem, vallalise peretütre sängist! See aga ennustab peatset järelkasvu.

Foto: Marike Laht
Eesti Vabaõhumuuseum

Hobune

Kui kadrid ukse taha ilmuvad, kirjeldavad nad oma laulus oma vaesust. Neil on kaasas kepp, mida nimetavad nii oma hobuseks, kui saaniks.

Kadril kaskine obune
Pihlakaine piitsukene
Remmelgaine reekene

Uuemal ajal on kadrid pisut jõukamad ja endale „päris“ hobuse ostnud, kes oma suure kehaga tänapäevastes kitsates esikutes päris suurt elevust tekitada.

Hani

Kui martijooksmine kipub pisut pikale venima, võib sama soojaga edasi katri joosta, sest erisusi mardi- ja kadrihane vahel pole täheldatud. Kehaks sobib ülespidi pööratud karvadega kasukas, suurrätt või lina ning nokaks kulp või suur puulusikas. Muhus on kadriks käimist ka „hanede käimiseks“ nimetatud ja kombe juurde on kuulunud pererahvale vitsaga nähvates tervise toomine. Et teised kadrisandid on peamiselt hõivatud ilusaksolemisega, on just hani see, kes laste lugemisoskust kontrollib.