MILLISEKS MARDISANDIKS MASKEERUDA?

Mardiisa ja mardiema

Mardiisa
Perekonnapeana maksab tema sõna kõige enam. Mardiisa vööl on õnnekott ning tervistav mardivits, millega pererahvast nüpeldada, öeldes sinnajuurde: “Terveks, terveks!” või “Tooreks, terveks!”. Kaelas ripub tal karjakell, käes võib olla puust kepp või piits, mille abil end oma (mardi-) lastekarjas kuuldavaks teha ja korraldusi jagada.

Mardiema
Tema habrastele õlgadele on pandud vastutus laste eest. Seepärast püüab ta vahendeid valimata pererahva südant hellaks muuta – laste korisevatest kõhtudest, külmetavatest küüntest ning valutavatest varvastest rääkides.  Mardiema kohuseks on manguda lastele hamba-, toidu- või kooliraha. Lisaks kooliealistele lastele võib mardiemal olla kaasas ka äsjasündinu- kaltsudesse mässitud puuhalg, kelle pärast mardiema iseäranis palju südant valutab. Kes teab, kas puupea jääbki elu lõpuni puupeaks või piisab pererahva poolt annetatud koolirahast, et temast siiski asja saaks?

Pruut ja peigmees

Pruut ja peigmees
Pole midagi kaunimat vastselt tärganud armastusest. Mardipereski võib olla õitsev pruut ning karune peigmees. Miks mitte viia läbi laulatus või isegi pulmapidu just pererahva juures.

Kirikhärra

Kirikhärra
Et mardiperel tuleb lapsi nagu Vändrast saelaudu, on väga praktiline, kui mardiperes on kirikhärra, kes vastsündinud kohe ära ristib. Kes siis veel viiks läbi kauneid laulatustseremooniaid, kui mitte tema?

Tohter

Tohtrihärra
See, et mardisant vaevu veerida mõistab, on üsna tavaline. Seda enam paneb imestama, kui mõni neist lausa kõrgemas koolis on käinud ja hamba-, tõpra- või mõneks muuks tohtriks õppinud on. Tohtrihärra vööl on igaks haigusjuhtumiks tervistav mardivits, aga ka saag, pudrunui, naelad, nöör ja muu tarvilik instrumentaarium. Kui muu ei aita, siis vitsast on alati abi.

Hani

Hani
Karvase kasukaga hani annab häbenemata valjuhäälselt märku, kui palju ande tema noka vahele mahub.  “Anna raha, anna raha!” kostub üle toa ja kõlisevad mündid leiavadki tee suurest kulbist tehtud noka sisse. Taktitundeline pererahvas saab aga ütlematagi aru, et hane nokk on kui ettesirutatud abivajav käsi, millest mööda vaadata on võimatu.

Kurg

Kurg
Lind mõõdab aeglase ning väärika sammuga peres maad. Kui kure pilgu ette jääb mõni õitsvas eas neiu, võib juhtuda, et viimane kiljumise saatel eest ära jookseb. Põhjuseks võib olla see, et tütarlast ebasündsalt näpistati või et kure noka vahelt tema sülle paberist, kaltsudest tehtud titt poetati. Eks iga peretütar püüa esmalt ikka tanu alla saada. Kui vallalisi peretütreid pole, lõbustab kurg end sellega, et kastab nokka õlletoopi.

Sokk

Sokk
See armastatud karvane sarviline käib mökitades pererahvast puksimas. Mida rohkem puksib, seda rohkem õnne pererahva õuele tuleb. Vanasti usuti, et surres lähevad hinged loomade ja lindude sisse. Seega võid olla kindel, et sokuks kehastunud esivanemate hing on sulle ainult head soovima tulnud. Soku sabaks kinnitatud kasevihaga läbisopsutatud pererahvale toob uus aasta ainult edenemist, küllust ja õnnistust. Eriti tõhus on toiming siis, kui saba eelnevalt veetünni kasta.

Karu

Karu
Maiasmokkade eestkõnelejale meeldib ühtviisi tantsida, voodites püherdada ning vallalisi tüdrukuid kaisutada. Kui karu su voodist padjad, tekid ja linad välja viskab ja seal mehemoodi hullab, on peagi oodata perelisa.

Karu

Karu
Võib juhtuda, et mardipere on oma karu korralikult taltsutanud. Sel juhul polegi mesikäpp ainult pahanduste peale meister, vaid võib osutuda tõeliseks tantsulõviks. Mõnikord on karu kõrval ka karutaltsutaja, kes pererahvale mõmmiku poolt äraõpitud trikke esitleb.

Moosekant

Moosekant
Traditsioone hästi tundvad mardisandid teavad, et tantsimine on sanditamise juures kohustuslik osa. Seda tehakse kas erilise tantsulaulu või moostekantide pillimängu saatel. Oluline, et muusika oleks vali- nii peletatakse eemale kurjad vaimud. Pole tähtis, millist pilli mängitakse- olgu see parmupill, kammipill, flööt, trummid või midagi muud. Või nagu eestlased ütlevad: “Mingi “pasuna” ikka kusagilt leiad!”

Moosekant

Moosekant
Üllata pererahvast mõne traditsioonilise rahvapilliga! Torupilli saatel on eriti mõnus labajalavalssi keerutada või arhailiste helide saatel ühel jalalt teisele tammuda. Torupilli jäme jorin toob moodsasse linnakorterisse sõnumeid vanadest kadunud aegadest. Väga vanamoodsalt kõlavad ka parmupill, kannel ning lõõtspill.

Pruut

Pruut
Kõige kaunim mardipere liige on kahtlemata mardi-pruut. Võib juhtuda, et tegu on veel täiesti vallalise naisterahvaga, kes just vastuvõtva pererahva seast endale sobiva kaasa leiab ning sealsamas püha abieluliit sõlmitakse. Kes suudaks vastu panna taolisele kollaste kaalikahammastega kaunitarile?

Mustlasnaine

Mustlasnaine
Vanemal ajal tähistas mardipäev talurahva jaoks aasta lõppu. Aastavahetus on maagiline aeg, mil tuleb olla ettevaatlik iga väljaöeldud sõna ning mõeldud mõttega. Mustlasnaiseks maskeeritult saad pererahvale ennustada tulevaks aastaks edenemist ja õnne, tehes seda kas peo pealt, kohvipaksult, kaartidega või salapäraste kruuside abil.

Mustlasmees

Mustlasmees
Kui vanemal ajal keegi külarahva seas elevust ja hirmu külvata oskas, siis oli see just mustlane. Lisaks suurepärasele ennustamise oskusele võib ta õpetada pererahvale salakavalaid trikke. Mustlaseks rõivastudes otsi kapist välja kirjusid rätikuid, säravaid ehteid ja kuldset või hõbedast paberit, millest valmistada üle küla võltshambad. Kui mardiperel on kaasas ka hobune, on põhjust usutleda, kust hobune saadud on.

Pikanäpumees

Pikanäpumees
Vanemast ajast on teateid, et pärast mardisantide külastust olid pererahva lusikad, kausid või lausa toit koos pajaga kadunud.  Võib öelda, et mardisandid olid siis parajad pikanäpumehed. Naljasantidena olid nad hiljem nõus kõik kadunud asjad soodsate hindadega tagasi müüma. See oli mardipäeva nali, mida keegi pahaks ei pannud. Viisakas mardisant annab juba oma välimusega hoiatuse, et tal sellised kombed küljes on. Tee endale pikad näpud kas viieharulistest okstest või lausa põdrasarvedest.

Hobune

Hobune
Mardilaule lauldes annavad mardisandid teada, et nad saabusid meie juurde teisest ilmast, tee oli pikk ja raske. “Jalavaeva vähendamiseks” on mardiperel kaasas hobune, kelle jaoks kaeru mangutakse. Hobune võib oma suure kehaga tänapäevastes kitsates esikutes, kus pole ruumi ei istuda, ega astuda, päris suurt elevust tekitada. Ümberpööramisest ja traavimisest rääkimata.

Moosekandid

Moosekantide orkester
Mida hoogsam muusika, seda vägevam tants. Et mardisantidel on esikohal kärts ja mürts, ajavad musisteerimise juures asja ära kõik abivahendid, mis lärmi teevad – pajakaaned, lusikad, kastrulid, kellukesed, kuljused. Selle saatel on hea jalalt jalale tairutada ja ülespoole upsida. Muidugi teeks kõrvale pai, kui taoliste “mardimoosekantide” hulka ka mõni päris pillimees satuks. Siis saab pererahvas ehk uhkeid valsipoognaid, padespanne, polkasid, reilendreid või lausa rumbaruute nautida.