KUIDAS MASKEERUDA MARDISANDIKS?

Maskeerimise puhul tasub meeles pidada, et mardisandina oled esivanemate hingede kehastus ning sõnumitooja teispoolsusest. See on harukordne võimalus viibida elavate- ja surnutemaailma vahel, sestap näe enda maskeerimisega vaeva. Mardisandid on riietatud meesterahva rõivastesse ja nende eesmärgiks on jääda tundmatuks. Domineerivad tumedad värvitoonid ning kõikvõimalikud karvased riideesemed. Mardisantide puhul kehtib lihtne reegel- mida hirmuäratavam, seda ilusam.

KEHAKATTED

Õige mardisandi tunneb ära tema „karuse“ välimuse põhjal. Vanemal ajal tõmmati selga pahupidi pööratud kasukas, et tume ja karvane pool jääks pealepoole. Usuti, et mida pikem kasuka karv, seda pikemaks kasvab vili. Tänapäeval, mil karvaseid kasukaid enam kodudes ei leidu, sobivad ka tumedad mantlid ja joped, eriti, kui need pahupidi selga panna. See viitab sellele, et mardisandid on teistsugused, kui meie. Nad on pärit teisest maailmast, kus kõik on teisiti.

PEAKATTED

Mardisandi pähe sobib kõige enam karvamüts või vilditud müts, mida saab tänapäeval soetada taaskasutuskauplustest. Samuti ajavad asja ära kootud või heegeldatud müts, kübar või mõni muu peakate- oluline, et see oleks tume.

KÄTTE-JALGA

Seeliku asemel eelista kindlasti pükse, sest mardisandid on ju mehed.  Mida vanemad ja paigatumad püksid on, seda uhkem. Kätte passiksid kootud käpikud. Samas annab paljakäsi sanditamine jällegi võimaluse pererahvalt andisid manguda, sest „mardi küüned külmetavad“.

MASK

Mask on vajalik oma isiku varjamiseks ning kellekski teiseks kehastumiseks. Mardisandina võid olla Sa esivanemate hingede kehastus kas inimese või loomana.

Kõige lihtsamal viisil saavutab tontliku välimuse, kui määrida nägu söe või tahmaga süsimustaks. Kui talutares on tahm ja süsi alati käepärast, siis linnarahvas leiab hõlpsasti grillsöest abi.

Vanemal ajal oli levinud puukoorest mask, millele lõigati sisse silma-, nina- ja suuava. Juusteks, habemeks ja vuntsideks sobis peotäis lina või takku, mis meenutavad vägagi päris karvu. Tänapäevase versiooni sellest maskist saab valmistada tugevamast paberist või papist. Takku müüakse kõikides ehituspoodides, kuid selle asemel võib kasutada ka lõnga või lõigata paberist „narmad“.

Lihtne on valmistada mask jõupaberist kotist, mille sisse lõigata meelepärase suurusega augud silmadele, ninale ja suule. Samuti võib võtta nelinurkse tumeda kanga, millele vajalikud avad sisse lõigata ning õmmelda see paari nõelapistega mütsi külge nii, et nägu jääks kaetuks.  Samuti saab maski teha korvist, pannes see nt pesukummiga näo ette, silmadeks nööbid, habemeks takk või lõng, suuks nt. baranka või kamm, mis meenutab hambaid.

Puukoorest mask
Foto: Eesti Vabaõhumuuseum

Paberkotist mask
Foto: Eesti Vabaõhumuuseum

Rätikust mask
Foto: Andres Treial

Korvist mask
Foto: Kristi Pumbo

Martijooksmise vanemaks kihistuseks peetakse ringiliikumist looma kujul.  Vanasti olid levinuimad mardipere loomad karu, aga ka hobune, sokk, kurg või hani. Soku kehastamiseks kaeti keha pahupidi pööratud kasukaga, näo ette kinnitati puust mask koos sarvedega, sabaks saunaviht või ahjuluud. Sarved sai teha või puust, keerata õlgedest, teha oksast või kasutati ehtsaid sokusarvi. Hane või kurge mängides oli samuti seljas kasukas või suurrätt, aga selleks sobib ka suurepäraselt voodilina. Nokk tehti kulbist, puulusikatest või lihtsalt väljasirutatud käe abil.

Tänapäeva mardisant võib-olla isegi ei tea, kes on sokk. Sellisel juhul võib valida oma mardiperesse loomi, kes rohkem tuttavad – kass, koer, kukk, kana või mõni muu lemmik. Lase oma fantaasial lennata!

TEE ENDALE ISE MARDIMASK!

Vahendid:
Tugevam paber, eriti sobilik on pruuni värvi
Pael või kumm
Käärid
Printer

Valmistamine:
Prindi pabermask välja, lõika välja ettejoonistatud kumerus, et nina ja suu oleksid vabad ning lõika pisikesed silma-augud. Tee külgedele  väikesed augud ning seo neist läbi pael, nöör, kumm, mille abil mask endale näo ette kinnitada. Soovi korral täienda seda pliiatsitega või lisa lõnga või takku juusteks.
Prindi välja: Flaier_mask

Vahendid:
Jõupaberist kott
Must marker või viltpliiats
Käärid
Takku
Kleeplint või liim

Valmistamine:
Kodus leidub kindlasti kasutatud paberkotte. Anna neile uus elu mardimaski näol. Pane kott pähe, märgi ise või sõbra abiga markeriga silmade, nina ja suu asukoht ning lõika märgitud kohtadesse meelepärase kujuga augud. Joonista markeriga kulmud ning otsaette kortsud. Soovi korral võid lisada mõne näoõmbluse, et mask hirmuäratavam välja näeks. Võta pisut takku, tee see liimiseks ning kleebi liimi või kleeplindi abil maskile vuntsid ja habe. Kui takku kodus pole, asenda see lõngaga või joonista karvad musta markeriga.

Vahendid:
Punutud või laastukorv
Jämedam niit või peenem nöör
Nõel
Nööbid
Kamm või baranka
Takk
Käärid

Aja niit või nöör nõela taha ning õmble nööbid ja kamm paari pistega korvi külge. Seo niidiotsad umbsõlmega kinni. Lisa vastavalt mardisandi rollile kas pikad vuntsid või habe. Pane korv pähe nii, et korvi sang jääks kukla taha. Mida hõredamalt“ punutud korv, seda parem on nähtavus ja seda lihtsam marti joosta.

KELLEKS MASKEERUDA?

Mardiisa ja mardiema

Mardiisa
Perekonnapeana maksab tema sõna kõige enam. Mardiisa vööl on õnnekott ning tervistav mardivits, millega pererahvast nüpeldada, öeldes sinnajuurde: “Terveks, terveks!” või “Tooreks, terveks!”. Kaelas ripub tal karjakell, käes võib olla puust kepp või piits, mille abil end oma (mardi-) lastekarjas kuuldavaks teha ja korraldusi jagada.

Mardiema
Tema habrastele õlgadele on pandud vastutus laste eest. Seepärast püüab ta vahendeid valimata pererahva südant hellaks muuta – laste korisevatest kõhtudest, külmetavatest küüntest ning valutavatest varvastest rääkides.  Mardiema kohuseks on manguda lastele hamba-, toidu- või kooliraha. Lisaks kooliealistele lastele võib mardiemal olla kaasas ka äsjasündinu- kaltsudesse mässitud puuhalg, kelle pärast mardiema iseäranis palju südant valutab. Kes teab, kas puupea jääbki elu lõpuni puupeaks või piisab pererahva poolt annetatud koolirahast, et temast siiski asja saaks?

Pruut ja peigmees

Pruut ja peigmees
Pole midagi kaunimat vastselt tärganud armastusest. Mardipereski võib olla õitsev pruut ning karune peigmees. Miks mitte viia läbi laulatus või isegi pulmapidu just pererahva juures.

Kirikhärra

Kirikhärra
Et mardiperel tuleb lapsi nagu Vändrast saelaudu, on väga praktiline, kui mardiperes on kirikhärra, kes vastsündinud kohe ära ristib. Kes siis veel viiks läbi kauneid laulatustseremooniaid, kui mitte tema?

Tohter

Tohtrihärra
See, et mardisant vaevu veerida mõistab, on üsna tavaline. Seda enam paneb imestama, kui mõni neist lausa kõrgemas koolis on käinud ja hamba-, tõpra- või mõneks muuks tohtriks õppinud on. Tohtrihärra vööl on igaks haigusjuhtumiks tervistav mardivits, aga ka saag, pudrunui, naelad, nöör ja muu tarvilik instrumentaarium. Kui muu ei aita, siis vitsast on alati abi.

Hani

Hani
Karvase kasukaga hani annab häbenemata valjuhäälselt märku, kui palju ande tema noka vahele mahub.  “Anna raha, anna raha!” kostub üle toa ja kõlisevad mündid leiavadki tee suurest kulbist tehtud noka sisse. Taktitundeline pererahvas saab aga ütlematagi aru, et hane nokk on kui ettesirutatud abivajav käsi, millest mööda vaadata on võimatu.

Kurg

Kurg
Lind mõõdab aeglase ning väärika sammuga peres maad. Kui kure pilgu ette jääb mõni õitsvas eas neiu, võib juhtuda, et viimane kiljumise saatel eest ära jookseb. Põhjuseks võib olla see, et tütarlast ebasündsalt näpistati või et kure noka vahelt tema sülle paberist, kaltsudest tehtud titt poetati. Eks iga peretütar püüa esmalt ikka tanu alla saada. Kui vallalisi peretütreid pole, lõbustab kurg end sellega, et kastab nokka õlletoopi.

Sokk

Sokk
See armastatud karvane sarviline käib mökitades pererahvast puksimas. Mida rohkem puksib, seda rohkem õnne pererahva õuele tuleb. Vanasti usuti, et surres lähevad hinged loomade ja lindude sisse. Seega võid olla kindel, et sokuks kehastunud esivanemate hing on sulle ainult head soovima tulnud. Soku sabaks kinnitatud kasevihaga läbisopsutatud pererahvale toob uus aasta ainult edenemist, küllust ja õnnistust. Eriti tõhus on toiming siis, kui saba eelnevalt veetünni kasta.

Karu

Karu
Maiasmokkade eestkõnelejale meeldib ühtviisi tantsida, voodites püherdada ning vallalisi tüdrukuid kaisutada. Kui karu su voodist padjad, tekid ja linad välja viskab ja seal mehemoodi hullab, on peagi oodata perelisa.

Karu

Karu
Võib juhtuda, et mardipere on oma karu korralikult taltsutanud. Sel juhul polegi mesikäpp ainult pahanduste peale meister, vaid võib osutuda tõeliseks tantsulõviks. Mõnikord on karu kõrval ka karutaltsutaja, kes pererahvale mõmmiku poolt äraõpitud trikke esitleb.

Moosekant

Moosekant
Traditsioone hästi tundvad mardisandid teavad, et tantsimine on sanditamise juures kohustuslik osa. Seda tehakse kas erilise tantsulaulu või moostekantide pillimängu saatel. Oluline, et muusika oleks vali- nii peletatakse eemale kurjad vaimud. Pole tähtis, millist pilli mängitakse- olgu see parmupill, kammipill, flööt, trummid või midagi muud. Või nagu eestlased ütlevad: “Mingi “pasuna” ikka kusagilt leiad!”

Moosekant

Moosekant
Üllata pererahvast mõne traditsioonilise rahvapilliga! Torupilli saatel on eriti mõnus labajalavalssi keerutada või arhailiste helide saatel ühel jalalt teisele tammuda. Torupilli jäme jorin toob moodsasse linnakorterisse sõnumeid vanadest kadunud aegadest. Väga vanamoodsalt kõlavad ka parmupill, kannel ning lõõtspill.

Pruut

Pruut
Kõige kaunim mardipere liige on kahtlemata mardi-pruut. Võib juhtuda, et tegu on veel täiesti vallalise naisterahvaga, kes just vastuvõtva pererahva seast endale sobiva kaasa leiab ning sealsamas püha abieluliit sõlmitakse. Kes suudaks vastu panna taolisele kollaste kaalikahammastega kaunitarile?

Mustlasnaine

Mustlasnaine
Vanemal ajal tähistas mardipäev talurahva jaoks aasta lõppu. Aastavahetus on maagiline aeg, mil tuleb olla ettevaatlik iga väljaöeldud sõna ning mõeldud mõttega. Mustlasnaiseks maskeeritult saad pererahvale ennustada tulevaks aastaks edenemist ja õnne, tehes seda kas peo pealt, kohvipaksult, kaartidega või salapäraste kruuside abil.

Mustlasmees

Mustlasmees
Kui vanemal ajal keegi külarahva seas elevust ja hirmu külvata oskas, siis oli see just mustlane. Lisaks suurepärasele ennustamise oskusele võib ta õpetada pererahvale salakavalaid trikke. Mustlaseks rõivastudes otsi kapist välja kirjusid rätikuid, säravaid ehteid ja kuldset või hõbedast paberit, millest valmistada üle küla võltshambad. Kui mardiperel on kaasas ka hobune, on põhjust usutleda, kust hobune saadud on.

Pikanäpumees

Pikanäpumees
Vanemast ajast on teateid, et pärast mardisantide külastust olid pererahva lusikad, kausid või lausa toit koos pajaga kadunud.  Võib öelda, et mardisandid olid siis parajad pikanäpumehed. Naljasantidena olid nad hiljem nõus kõik kadunud asjad soodsate hindadega tagasi müüma. See oli mardipäeva nali, mida keegi pahaks ei pannud. Viisakas mardisant annab juba oma välimusega hoiatuse, et tal sellised kombed küljes on. Tee endale pikad näpud kas viieharulistest okstest või lausa põdrasarvedest.

Hobune

Hobune
Mardilaule lauldes annavad mardisandid teada, et nad saabusid meie juurde teisest ilmast, tee oli pikk ja raske. “Jalavaeva vähendamiseks” on mardiperel kaasas hobune, kelle jaoks kaeru mangutakse. Hobune võib oma suure kehaga tänapäevastes kitsates esikutes, kus pole ruumi ei istuda, ega astuda, päris suurt elevust tekitada. Ümberpööramisest ja traavimisest rääkimata.

Moosekandid

Moosekantide orkester
Mida hoogsam muusika, seda vägevam tants. Et mardisantidel on esikohal kärts ja mürts, ajavad musisteerimise juures asja ära kõik abivahendid, mis lärmi teevad – pajakaaned, lusikad, kastrulid, kellukesed, kuljused. Selle saatel on hea jalalt jalale tairutada ja ülespoole upsida. Muidugi teeks kõrvale pai, kui taoliste “mardimoosekantide” hulka ka mõni päris pillimees satuks. Siis saab pererahvas ehk uhkeid valsipoognaid, padespanne, polkasid, reilendreid või lausa rumbaruute nautida.