MARDI- JA KADRISANTIDE RAHVALOENDUS 2022

Mis me teada saime?

  • Kokku pani end kirja 2717 mardi- ja 1544 kadrisanti. Võrreldes eelmiste aastatega on seda enam kui 200 sanditaja võrra rohkem. See annab tõestust, et piirangud ega teiste kultuuride mõju ei ole suretanud sante välja ning santimine on endiselt elujõuline. 
  • Kui varasemalt oleme Hakkame santima! aktsiooniga igal aastal keskendunud kordamööda kas mardi- või kadripäevale, siis tänavu seda esmakordselt ei tehtud.  Seda põnevam oli näha, et mardid ja kadrid on mõlemad tugevalt pildis. Küll annavad numbrid märku, et mardipäev on tähtpäevana populaarsem kui kadripäev. Nii ei tasuks ehk karta halloweeni, vaid mõelda hoopis sellele, kuidas kadrisante enne jõuluhooaega mitte ära unustada – on ju ajalooliselt kadrid kuulutanud välja jõulud! 
  • Kui enamus maakondades oli mardisante rohkem kui kadrisante, on ka mõningaid erandeid – Ida-Virumaal ja Jõgevamaal on mõlemaid sante registreerunud võrdselt ning Põlvamaal ja Saaremaal on kadriperesid täheldatud mõnevõrra rohkem kui mardiperesid. 
  • Enim mardisante pani end kirja Harjumaalt (34%). Nii suurt santijate arvu osakaalu ühe maakonna suhtes ei ole varem täheldatud. Harjumaale järgnesid Tartumaa (18,6%), Raplamaa (7,3%) ja Pärnumaa (6,8%).  
  • Enim kadrisante pani end kirja Tartumaalt (18%), sellele järgnesid Pärnumaa (16,5%), Harjumaa (12,2%) ja Valgamaa (11,4%). 
  • Eelmise aastaga võrreldes tõusis hüppeliselt registreerunud sanditajate arv Läänemaal, Hiiumaal, Harjumaal ja Viljandimaal, kolmekordistudes peaaegu kõigis neis. 

Vaata täpsemat statistikat!

MARDI- JA KADRISANTIDE RAHVALOENDUS 2021

Mis me teada saime?

  • Kokku pani end kirja 1021 mardi- ja 2347 kadrisanti. Võrreldes eelmise kahe aasta tulemustega on seda ligi 600 sandi võrra vähem. Samas, arvestades seda, et ajad on sandid, on see siiski märkimisväärne arv.
  • Enim mardisante pani end kirja Raplamaalt (17,3%), sellele järgnesid Harjumaa (15,7%), Tartumaa (13,9%) ja Ida-Virumaa (13,3%).
  • Enim kadrisante pani end kirja Tartumaalt (31,7%), sellele järgnesid Pärnumaa (13,3%), Lääne-Virumaa (11,8%), Ida-Virumaa (11,8%), Harjumaa (11,3%) ja Võrumaa (9,5%).
  • Eelmise aastaga võrreldes tõusis hüppeliselt registreerunud sanditajate arv Ida-Virumaal (neljakordistudes), Raplamaal (neljakordistudes) ja Pärnumaal (kolmekordistudes).
  • Kõige enam santijaid ühe elaniku kohta oli Võrumaal. Samas arvestuses järgnesid Tartumaa, Raplamaa ja Lääne-Virumaa. Viis mardi- ja kadriperet santis ühe päeva jooksul kahes maakonnas.
  • Enim sanditi vaatamata olukorrale siiski endiselt perest peresse (49,5%).
  • Esmakordselt oli võimalik panna kirja ka virtuaalselt santimine, mida kasutas 12 registreerunud seltskonda; oma kodus toast tuppa santimine, mida katsetas 32 mardi- ja kadriperet; ning õuealal santimine, mis toimus lausa 60 korral.
  • Ühel juhul sanditi ka Rootsis, kui virtuaalselt külastati pererahvast Eestis.
  • Kokku pani end kirja 154 mardi- ja 216 kadriperet.
  • Ühel juhul kuulus mardipere hulka ka küülik.

Vaata täpsemat statistikat!

MARDI- JA KADRISANTIDE RAHVALOENDUS 2020

Tänavusel üle-eestilisel mardi- ja kadrisantide rahvaloendusel pani end kirja 3906 mardi- ja kadrisanti. Mardi- ja kadriperesid oli kokku 373. Esmakordselt tuli teateid, et sanditamas on käidud virtaalkeskkonnas ning vabas õhus. Üks sanditajate pere jagas õnne väljaspool Eestit.

Sel aastal oli mardisantide vägi kadrisantide omast oluliselt suurem. Et kadrilaupäev sattus perioodi, mil koroona teine laine võttis maad, otsiti nutikalt alternatiivseid santimisvõimalusi. Marti jooksis 2939 inimest ehk 72% sanditajatest, kadris käis 967 inimest ehk 27% rahvaloendusel vastanutest.  Seega on tänavune tulemus keerulist olukorda arvestades siiski muljetavaldav.

Enim mardisante oli kirja pandud Harjumaalt (797), kelle kannul oli tihedalt Tartu maakond 734 mardisandiga. Kadrisanditamine oli Harjumaa järel (348 kadrisanti) kõige populaarsem aga Saaremaal (112).

Kõige enam mardi- ja kadrisante ühe elaniku kohta võis leida just väiksematest maakondadest, tabelit juhib Saaremaa, kus käis jooksmas kokku 439 mardi- ja kadrisanti.  Marti ja katri  armastatakse perest peresse joosta ikka kambakesi –  enim nelja- ja kolme-, kuid ka viie- ja kaheliikmelistes rühmades.  Tänavu andsid tooni ka vabas õhus korraldatud mardi- ja kadrisantide üritused, kus ruumipuuduse üle kurta ei saa ning sanditajate pered olid üsna rohkearvulised.

MARDI- JA KADRISANTIDE RAHVALOENDUS 2018 -2019

Alates 2018.  aastast oleme teinud üleskutse registreerida oma mardi- ja kadripere suurel rahvaloendusel, et saada ülevaade, kui populaarne on sanditamine tänasel päeval.
Esimesel rahvaloendusel 2018. aastal pani ennast kirja 166 mardiseltskonda 2488 inimesega. Samuti kutsusime üles kodusid andma teada, kas nad soovivad endale külla mardisante. Soovi avaldas 47 peret üle Eesti.

    

Teisel rahvaloendusel osales juba suurem hulk sanditajaid. 2019. aasta loendusel pani end kirja 325 seltskonda mardisante ja 276 seltskonda kadrisante, kokku 3 929 inimest. 

Kõige rohkem sanditajaid ehk 139 seltskonda oli Harjumaal (22,9 % sanditajate koguarvust), järgnes Tartumaa 68 grupiga (11,2% sanditajate koguarvust) ja Raplamaa 65 grupiga (10,7% sanditajate koguarvust). Suur hulk sanditajaid oli ka Pärnumaal, 55 seltskond (9,1 % sanditajate koguarvust) ja Võrumaal, 42 seltskonda (7% sanditajate koguarvust).

Mardi- ja kadrisantide rahvaloendusele pandi end kirja kõigist maakondadest ja kõikidest vanuserühmadest.