MARDI- JA KADRISANTIDE RAHVALOENDUS 2023

• Kokku pani end kirja 2794 mardi- ja 1692 kadrisanti. Võrreldes eelmise aastaga on seda enam kui 200 sanditaja võrra rohkem ehk rahvaloenduse uus rekord on sündinud! See tasa-ja-targu-tõus annab kindlasti tõestust, et sandid vaikselt sõuavad, aga kaugele jõuavad!
• Varasematel aastatel on Hakkame santima! tõstnud tähelepanu keskmesse kordamööda kas mardi- või kadrisandid. Kuigi kahel viimasel aastal on kummalgi tähtpäeval santijatest olnud silmapaistmiseks võrdsed võimalused, on selles duellis jäänud peale siiski mardisandid. Numbrid on küll paari pügala võrra ühtlustunud, kuid kõikidest registreerunutest on mardisante 62% ja kadrisante 38%. Mardiperede osakaal on mõnevõrra veel kõrgem – 65%, samas, kui kadriperesid on 35%. See tähendab, et kadrid liiguvad ringi veidi suuremate kooslustena kui mardid.
• Santijaid on ikka enim seal, kus elanikke – nii on ka registreerunud santide osas esirinnas Harju- ja Tartumaa.
• Enim mardisante pani end kirja Harjumaalt (28,4%), järgnesid Tartumaa (14,1%), Võrumaa (9,2%) Raplamaa (8,4%) ja Pärnumaa (7,3%).
• Enim kadrisantegi pani end kirja Harjumaalt (25,2%), järgnesid Lääne-Virumaa (16,6%), Tartumaa (11,3%) ja Saaremaa (10,8%).
• Kõige enam santijaid ühe elaniku kohta on aga jätkuvalt Võrumaal. Samas arvestuses on end tihedalt kannule rebimas Läänemaa, Saaremaa, Raplamaa ja Hiiumaa.
• Viis sandiperet santis ühe päeva jooksul kahes või rohkemas maakonnas.
• Enim sanditi jätkuvalt traditsioonilisel viisil perest peresse (47%), teisel kohal on haridusasutustes santimine (24%). Kusjuures kodude ukse taga koputamine on aastaga võrreldes populaarsemaks muutunud!
• Koroona-aastatel alternatiivina tekkinud virtuaalset santimist harrastavad aga jätkuvalt kõik ootamatult haigestunud.
• Mardi- ja kadrisandid koputasid kokku 3670 ukse taga, millest 85% avanes. See protsent on püsinud sama mullusega võrreldes.
• Kokku pani end kirja 325 mardi- ja 176 kadriperet. Seda on kokkuvõtvalt 37 võrra vähem kui mullu, samas kadripered näitavad kasvutrendi.
• Eesti kadrisandid on seiklusjanulised – tänavu olid nad õnne jagamas ka Rootsis ja Tšehhis.
• Santijatest 73% olid lapsed ja 27% täiskasvanud. Seejuures 11% martidest ja kadridest liikusid vaid teiste täiskasvanud santijatega koos. See tähendab, et mardi- ja kadrisantimine on taas populaarsust kogumas täisealiste hulgas, kes algselt on olnudki santimise traditsiooni kandjad.
• Ka tänavu võeti santima minnes ühes koduloomi – rahvaloendusel sai kirja vähemalt üks koer!

Vaata täpsemat statistikat!

MARDI- JA KADRISANTIDE RAHVALOENDUS 2022

Mis me teada saime?

• Kokku pani end kirja 2717 mardi- ja 1544 kadrisanti. Võrreldes eelmiste aastatega on seda enam kui 200 sanditaja võrra rohkem. See annab tõestust, et piirangud ega teiste kultuuride mõju ei ole suretanud sante välja ning santimine on endiselt elujõuline. 
• Kui varasemalt oleme Hakkame santima! aktsiooniga igal aastal keskendunud kordamööda kas mardi- või kadripäevale, siis tänavu seda esmakordselt ei tehtud.  Seda põnevam oli näha, et mardid ja kadrid on mõlemad tugevalt pildis. Küll annavad numbrid märku, et mardipäev on tähtpäevana populaarsem kui kadripäev. Nii ei tasuks ehk karta halloweeni, vaid mõelda hoopis sellele, kuidas kadrisante enne jõuluhooaega mitte ära unustada – on ju ajalooliselt kadrid kuulutanud välja jõulud! 
• Kui enamus maakondades oli mardisante rohkem kui kadrisante, on ka mõningaid erandeid – Ida-Virumaal ja Jõgevamaal on mõlemaid sante registreerunud võrdselt ning Põlvamaal ja Saaremaal on kadriperesid täheldatud mõnevõrra rohkem kui mardiperesid. 
• Enim mardisante pani end kirja Harjumaalt (34%). Nii suurt santijate arvu osakaalu ühe maakonna suhtes ei ole varem täheldatud. Harjumaale järgnesid Tartumaa (18,6%), Raplamaa (7,3%) ja Pärnumaa (6,8%).  
• Enim kadrisante pani end kirja Tartumaalt (18%), sellele järgnesid Pärnumaa (16,5%), Harjumaa (12,2%) ja Valgamaa (11,4%). 
• Eelmise aastaga võrreldes tõusis hüppeliselt registreerunud sanditajate arv Läänemaal, Hiiumaal, Harjumaal ja Viljandimaal, kolmekordistudes peaaegu kõigis neis. 

Vaata täpsemat statistikat!

MARDI- JA KADRISANTIDE RAHVALOENDUS 2021

Mis me teada saime?

• Kokku pani end kirja 1021 mardi- ja 2347 kadrisanti. Võrreldes eelmise kahe aasta tulemustega on seda ligi 600 sandi võrra vähem. Samas, arvestades seda, et ajad on sandid, on see siiski märkimisväärne arv.
• Enim mardisante pani end kirja Raplamaalt (17,3%), sellele järgnesid Harjumaa (15,7%), Tartumaa (13,9%) ja Ida-Virumaa (13,3%).
• Enim kadrisante pani end kirja Tartumaalt (31,7%), sellele järgnesid Pärnumaa (13,3%), Lääne-Virumaa (11,8%), Ida-Virumaa (11,8%), Harjumaa (11,3%) ja Võrumaa (9,5%).
• Eelmise aastaga võrreldes tõusis hüppeliselt registreerunud sanditajate arv Ida-Virumaal (neljakordistudes), Raplamaal (neljakordistudes) ja Pärnumaal (kolmekordistudes).
• Kõige enam santijaid ühe elaniku kohta oli Võrumaal. Samas arvestuses järgnesid Tartumaa, Raplamaa ja Lääne-Virumaa. Viis mardi- ja kadriperet santis ühe päeva jooksul kahes maakonnas.
• Enim sanditi vaatamata olukorrale siiski endiselt perest peresse (49,5%).
• Esmakordselt oli võimalik panna kirja ka virtuaalselt santimine, mida kasutas 12 registreerunud seltskonda; oma kodus toast tuppa santimine, mida katsetas 32 mardi- ja kadriperet; ning õuealal santimine, mis toimus lausa 60 korral.
• Ühel juhul sanditi ka Rootsis, kui virtuaalselt külastati pererahvast Eestis.
• Kokku pani end kirja 154 mardi- ja 216 kadriperet.
• Ühel juhul kuulus mardipere hulka ka küülik.

Vaata täpsemat statistikat!