Juba kuuendat aastat said kõik sanditajad end kirja panna suurel mardi- ja kadrisantide rahvaloendusel. Taoline loendamine annab statistilist ülevaadet, kui elujõuline on meie sanditamiskombestik.

Mis me teada saime?

  • Kokku pani end kirja 2794 mardi- ja 1692 kadrisanti. Võrreldes eelmise aastaga on seda enam kui 200 sanditaja võrra rohkem ehk rahvaloenduse uus rekord on sündinud! See tasa-ja-targu-tõus annab kindlasti tõestust, et sandid vaikselt sõuavad, aga kaugele jõuavad!
  • Varasematel aastatel on Hakkame santima! tõstnud tähelepanu keskmesse kordamööda kas mardi- või kadrisandid. Kuigi kahel viimasel aastal on kummalgi tähtpäeval santijatest olnud silmapaistmiseks võrdsed võimalused, on selles duellis jäänud peale siiski mardisandid. Numbrid on küll paari pügala võrra ühtlustunud, kuid kõikidest registreerunutest on mardisante 62% ja kadrisante 38%. Mardiperede osakaal on mõnevõrra veel kõrgem – 65%, samas, kui kadriperesid on 35%. See tähendab, et kadrid liiguvad ringi veidi suuremate kooslustena kui mardid.
  • Santijaid on ikka enim seal, kus elanikke – nii on ka registreerunud santide osas esirinnas Harju- ja Tartumaa.
  • Enim mardisante pani end kirja Harjumaalt (28,4%), järgnesid Tartumaa (14,1%), Võrumaa (9,2%) Raplamaa (8,4%) ja Pärnumaa (7,3%).
  • Enim kadrisantegi pani end kirja Harjumaalt (25,2%), järgnesid Lääne-Virumaa (16,6%), Tartumaa (11,3%) ja Saaremaa (10,8%).
  • Kui enamik maakondadest on mardisante registreerunud rahvaloendusel rohkem kui kadrisante, on ka mõningaid erandeid – Lääne-Virumaal, Põlvamaal, Hiiumaal ja Saaremal on lood nimelt vastupidi. Kusjuures Põlvamaa võiks ehk tinglikult kadrisantide pealinnakski tembeldada, sest just seal on teist aastat järjest kadrisantide ja –perede osakaal suurem kui mardisantide ja –perede.
  • Teist aastat järjest tõusis hüppeliselt registreerunud sanditajate arv Läänemaal ja Hiiumaal, neile lisandusid Lääne-Virumaa ja Saaremaa. Muide, suurtel saartel on mardi- ja kadrisante võrreldes 2022. aastaga lausa üle kahe korra rohkem!
  • Kõige enam santijaid ühe elaniku kohta on aga jätkuvalt Võrumaal. Samas arvestuses on end tihedalt kannule rebimas Läänemaa, Saaremaa, Raplamaa ja Hiiumaa.
  • Viis sandiperet santis ühe päeva jooksul kahes või rohkemas maakonnas.
  • Enim sanditi jätkuvalt traditsioonilisel viisil perest peresse (47%), teisel kohal on haridusasutustes santimine (24%). Kusjuures kodude ukse taga koputamine on aastaga võrreldes populaarsemaks muutunud!
  • Koroona-aastatel alternatiivina tekkinud virtuaalset santimist harrastavad aga jätkuvalt kõik ootamatult haigestunud.
  • Mardi- ja kadrisandid koputasid kokku 3670 ukse taga, millest 85% avanes. See protsent on püsinud sama mullusega võrreldes.
  • Eesti kadrisandid on seiklusjanulised – tänavu olid nad õnne jagamas ka Rootsis ja Tšehhis.
  • Kokku pani end kirja 325 mardi- ja 176 kadriperet. Seda on kokkuvõtvalt 37 võrra vähem kui mullu, samas kadripered näitavad kasvutrendi.
  • Enim mardiperesid oli Harjumaal (24,6%), järgnesid Tartumaa (15,4%), Võrumaa (8,6%) ja Pärnumaa (7,7%).
  • Enim kadriperesid oli samuti Harjumaal (21,6%), järgnesid Tartumaa (18,8%) ning võrdselt Saaremaa ja Võrumaa (kumbki 8,5%). Samad maakonnad troonisid ka eelmise aasta arvestuses nii mardi- kui kadriperede lõikes.
  • Kõige rohkem joosti mardi- ja kadrisanti 3-4liikmeliste peredena. Üksinda santijate arv on kahe aastaga neli korda vähenenud, viieliikmeliste sandiperede arv mõnevõrra kasvanud.
  • Santijatest 73% olid lapsed ja 27% täiskasvanud. Seejuures 11% martidest ja kadridest liikusid vaid teiste täiskasvanud santijatega koos. See tähendab, et mardi- ja kadrisantimine on taas populaarsust kogumas täisealiste hulgas, kes algselt on olnudki santimise traditsiooni kandjad.
  • Ka tänavu võeti santima minnes ühes koduloomi – rahvaloendusel sai kirja vähemalt üks koer!

* Rahvaloenduse andmed kajastavad vaid neid santijaid, kes on end ise kirja pannud. Mardi- ja kadrisante on üle Eesti liikvel päris kindlasti rohkem.