ANDRESEPÄEV (30. november)

Kirikukalendris on 30. november apostel Andrease märtrisurma mälestustähis, ikonograafias on teda kujutatud kaldristiga. Eesti kalendripärimuses kuulub andresepäev järkjärgulist talve tulekut märkivate tähtpäevade loendisse: Mart matab, kadri katab, andres (h)arutab, nigul needib…; Mart matab, kadri kuseb, andres paneb pulga ette. Andresepäev on ka talve alguse ja jõuluootuse päev. Teateid sanditamise kohta on Sõrve säärelt, Kihelkonna ja Karja kihelkonnast ning Vormsi saarelt. Eesti lõunapiiril Rõuge khk on ilmselt tegemist Läti kultuurimõjuga. Nimetusteks on vastavalt andresed, andrused (Lääne-Saaremaa), santmardid (Ruhnu), andresandid või andrisandid (Rõuge).

Välimus ja tegevus.
Välimuse kohta on vähe teateid. Märgitud on, et oldi nagu mardisandid, olid vanad kehvad rõivad, müts pahupidi peas, nägu tahmane, kalavõrgust kott mütsiks, õlgedest vöö, pahempidi kasukas. Kuivõrd tegelikult ahjuharki vms kaasas kanti või kas seda kasutati ahjude korrasoleku kontrolliks, selle kohta teateid pole. Töödekontrolli on küll mainitud ja lastelt lugemist küsitud. Mainitud on veel ka vitsaga aknale koputamist, tantsimist, mängimist, vilepuhumist. Andrestele pakuti õlut, õunu, pähkleid, ube, raha, nad soovisid karja- ja viljaõnne perele, Rõuge khk teate järgi viisid vaestele kingitusi.

21. sajandil andresesandiks käimisest andmeid pole.