TOOMAPÄEV (21. detsember)

Pühapiltidel on apostel Toomast kujutatud odaga käes. Toomapäev märgib päikesekalendri aastaringi täissaamist ning jõuluaja alguspäeva. Rahvakalendris on ta seetõttu mõneti vastuolulise kuvandiga: seostatud aasta kõige pimedamal ajal liikvel olevate halbade jõudude väljaajamisega, teisalt ettevalmistustega aasta kõige pikemateks pühadeks. Toomapäeva ümbrusse jäi elamukorrastus (“Musta Tooma väljaajamine”) ning jõuluõlle pruulimine (“Toomal valge müts peas” – õllel vaht peal). Mõnel pool oli õlletegu keelatud nagu muudki tööd, öeldi: “Toomas poeb tõrde, peseb seal püksid.”

Kaks meest, kes naabritele omatehtud õlut
maitsta viivad, Kihelkonna.
(ERA, Foto 1998, 1895)

Välimus ja tegevus.
Jõulu-Toomad käisid kolmel päeval perest peresse jõuluõlut maitsmas, vahel viisid ka oma õlut kaasa. Kombest on teateid Saaremaa läänepoolsest osast, kõige enam Mustjala ning Kihelkonna khk. Enamasti kandsid mehed valget kuube ja pükse, külma ilmaga pahupidi kasukat, mainitud on punast vööd ja tahmaga võõbatud nägu, maski, habet.

Tugev kaigas – toobripuu – oli selleks, et kahe mehe vahel saaks õlletoobrit tõsta ja kanda. Öeldi: “Toomas torukübaraga, tõstab tõrre taeva alla.” Tantsimisel toksiti toobripuuga takti. Selle peale on veel ka punase lõngaga mässides kohad märgitud tähtsamate jõulupäevade kohta: esimesed, teised ja kolmandad jõulud (s.o kolmekuningapäev). Toomad soovisid perele häid pühi ning edu uueks aastaks, said värsket õlut rüübata. Mainitud on ka töödekontrolli, naljatamist, laulmist ja pähklite norimist.