RIKKALIK PEOLAUD

Eesti taluperedes on olnud kombeks katta mardipäeval rikkalikum toidulaud, kui tavaliselt ja seda just lihatoitude poolest. Laual olid vorstid ehk mardimaugud, suitsutatud lambaliha, keedetud seapea, karaskid, küpsetatud kaalikad ja muud piduroad, õlu ning kali. Kui Lääne-Euroopas söödi mardipäeval mardihane juba aastal 1171, siis Eesti talutaredesse jõudis see komme oluliselt hiljem. Sellist luksust said endale lubada vaid jõukamad pered. Lihtne talurahvas sõi mardipäeval kuke- või kanaliha. Usuti, et seda tehes kindlustatakse hobuste heaolu. Kadripäeval maiustas pererahvas tangupudruga, mida viidi ka naabritele ning pakuti kadrisantidele. Kiisel, lambaliha tangupudruga, soolaga keedetud herned ja oad, kama või kamapallid ning kadriõlu (kadrikahi) olid tõelised piduroad, mis pererahva näole naeratuse tõid.

Valmista mardi- ja kadripäevaks maitsvaid pühaderoogasid!