Eesti Folkloorinõukogu on võtnud nõuks esitada koostöös kohalike kogukondadega meie oma mardi- ja kadrikombestik UNESCO kultuuripärandi esindusnimekirja, kus ootavad ees juba võrokeste suitsusaun, seto leelo, Kihnu kultuuriruum ning laulu- ja tantsupidude traditsioon.
Kui tavaliselt on UNESCO esindusnimekirja esitatavad tavad ja kombed väga paikkondlikud, seotud kindlapiirilise kogukonnaga ja geograafilise territooriumiga, siis sanditamiskombestik on senistest kannetest erinev. „Mardi- ja kadrisandiks jooksmine on tuntud kõikjal Eestis ning seetõttu esitame seda kui üle-eestilist nähtust, millesse on kaasatud paljud erinevad kogukonnad kõikidest Eestimaa nurkadest,” kommenteeris taotlusprotsessi koordineeriv Kati Taal, Eesti Folkloorinõukogu juhatuse liige.
KUIDAS JÕUAB SANDITAMINE UNESCOSE?
Selleks, et kogukond saaks nende jaoks olulist tava ja traditsiooni esitada UNESCO esindusnimekirja, tuleb käia läbi pikk ja põnev tee. Näiteks peab rahvusvahelisse nimekirja esitatav nähtus olema esmalt kajastatud meie enda Eesti Vaimse kultuuripärandi nimistus (https://rahvakultuur.ee/vkp/nimistu/), kus on ees ootamas juba kolm paikkondlikku sanditamiskombestiku sissekannet.
UNESCOsse esitatava taotluse paneb kokku Eesti Folkloorinõukogu ning see saadetakse välja Kultuuriministeeriumi poolt. Riik saab esitada aastas korraga ühe taotluse ning kuna Eestist on plaanis esitada 2023. aastal mulgi puder, siis sanditamiskombestiku taotlus esitatakse 2024. aasta märtsis. On rõõm, et Eesti kogukonnad on viimastel aastatel nii aktiivselt märganud oma vaimset kultuuripärandit!
Sanditamiskombestiku taotluse koostamine hõlmab endas mitmeid erinevaid tegevusi: intervjuud traditsioonikandjatega, arhiivimaterjalide ja laiemalt teabematerjalide koondamine, tava hetkeolukorra kaardistus ja peamiste ohutegurite kirjeldus.
Toome välja kaks peamist tegevust, millega on võimalus liituda.
- Sanditamiskombestiku koostöökogu
Iga tava ja traditsiooni kandjaks on inimesed, kelle jaoks see on igapäevase elu osa ja kes annavad seda kommet edasi järeltulevatele põlvedele. Nagu juba öeldud, on erinevalt teistest taotlustest sanditamiskombestiku traditsioon tuntud kõikjal Eestis ja ei ole piiratud ühe kindla kogukonnaga. Selleks, et kaasata protsessi võimalikult paljude kogukondade ja traditsioonikandjate häält, oleme loomas sanditamiskombestiku koostöökogu. Tegemist on vabatahtlikel alustel toimiva töörühmaga, mis koondab erinevate kogukondade, organisatsioonide ja perede esindajaid, kes on ühel või teisel viisil seotud sanditamistraditsioonidega ning on aktiivsed pärimuse kandjad.
ÜLESKUTSE!
Kui tunned, et sanditamine on sinu jaoks oluline ja soovid sel teemal kaasa rääkida, siis anna endast märku aadressil info@folkloorinoukogu.ee.
- Mardi- ja kadripäeva tutvustav film
Üks pilt võib öelda enam kui tuhat sõna. Möödunud mardi- ja kadripäeval alustas Eesti Folkloorinõukogu koostöös filmitegija Edina Csüllogiga sanditamiskombestikku tutvustava lühifilmi tegemist. Filmi eesmärgiks on anda selge ja lühike ülevaade tava ajaloost, sisust, traditsiooni hoidjatest, elujõulisusest ning ohtudest tänapäeval. 10-minutilise lühifilmi vaatamise järel peaks ka külavanemale Ghanas olema selge, mis loom on eestlaste mardi-ja kadripäev.
Novembris toimus kaks põnevat ja väga töist võttepäeva – kaamera jäädvustas folklooriansambel Maatasa mardisandiks käimist Tartu linnas ning Vastseliina leelotsõõri naistega sai üles filmitud katrijooksmine hajaasustusega maakohas. Filmi tegemine jätkub 2023. aastal.
ÜLESKUTSE!
Kui sul on olemas enne 1990. aastat pärit vanu fotosid või videolõike mardi- ja kadrisandis käimisest või martide vastuvõtmisest kodus / tööl / koolis, siis ootame väga filmi jaoks kaastöid! Vanad koduvideod ja fotod on oodatud aadressile info@folkloorinoukogu.ee.
LISAINFO
Eesti Folkloorinõukogu
folkloorinoukogu@folkloorinoukogu.ee
Sanditamiskombestik UNESCO-sse projektijuht Kati Taal
katitaal@gmail.com
