Eestis on sandipühad olnud rahvakalendris väga pikka aega olulisel kohal. Ning on muidugi siiani – seda märgib kasvõi see, et me neid pühasid ikka teame ja peame. Sandipühadel on olulisel kohal ka temaatilised laulud, sedagi teame suurepäraselt. Laulud muidugi muutuvad koos ajaga, milles me elame. Nii leiamegi tihtipeale, et vanaaja värsimeistrite sepistatu on uuemates seadetes mõnevõrra muudetud – näiteks on 1891. aastal Audru kihelkonnast Anna Blumenfeldt’i kogutud mardilaulutsüklist värsid “Mart aga külvab rukkieida” ja “Mart aga külvab odrasida” saanud Raivo Diksoni ansambel Lainele valminud suurepärases seades vaimustavad modernsekõlalised “Mart aga külvab rukkirida” ja “Mart aga külvab odrarida”.
Vaimustav on ka avastada, et praegusel ajal kasutatavad sandilaulud on väga suures osas õpitud omaaegsetest koolilaulikutest Riho Pätsi, Juhan Aaviku, August Spirke jt seadetest ning selles ei ole midagi halba – need laulud on kaunid, arusaadavad ja lihtsad. Seega mängib kaasaegne pärimusmuusika rahvalaulude muutumisel olulist rolli.
Klassikalise muusika ja koorilaulu loomingust joonistub aga välja selge muster – Veljo Tormis, Mart Saar jt soovisid olla oma loomingus rohkem originaalilähedasemad ja autentsemad kui nende levimuusikutest ametikaaslased, ehkki muusika seadjate algallikad on ikka need samad, mis estraadimuusikutel. Olgu siis rahvaluulekogud või juba publitseeritud ja toimetatud tekstikogud, üllitatud Ülo Tedre, Herbert Tampere jt hoolsate teadurite eestvõttel. Kahjuks ei ole millegipärast nii mõnigi marditeemaline koorilaul kunagi helisalvestatud, ehk on selle põhjuseks see, et sandipühad on siiani küllalt tavalised ja argised. Ka praeguse aja pärimusmuusikas armastatakse ju rohkem eksootilisi ning argikaugemaid kõlasid – see on väga inimlik. Ise leian muidugi, et argisust ei peaks sugugi pelgama.
Tore on selles laululoendis avastada ka muusikute, pea märkamatuid, kummardusi oma ametivendadele ja -õdedele, näiteks Reet Hendriksoni ja Peeter Tooma lauludes. Et lõbu oleks rohkem, lisasin loendisse ka ootamatu Geto Sweat’i mardilaulu ning Valgjärve kultuurimaja taidlejate laulu talupoja kalendrist.
Mis muud kui head kuulamist ja meeleolukat mardiaega!
Kel tarmu ja tahtmist enam, see…
- leevendagu oma teadmisjanu veel regilaulude andmebaasist
- heitku kõrv peale regilaulupodcastile >> Mardisandilaulud. Lauri Õunapuu, Hasso Krull
- tuletagu meelde mardipäevalaulude alustala “Laske sisse mardisandid” tausta ja tähendust saatest “Päritud laul” >>
Kaanefoto: Virumaa Muuseumid, Maskipidu Rakvere Käsitööliste Seltsi saalis, RM F 1234:13
Allikas: muis.ee