Juba seitsmendat aastat järjest saavad kõik sanditajad end kirja panna suurel mardi- ja kadrisantide rahvaloendusel.
Santijad pole aegade tuules kuhugi kadunud ning säärane rahvaloendus lisab väitele mitte ainult kinnitust, vaid lubab jälgida ka muutusi aastate lõikes. Küsimustikule vastamine võtab aega kõigest mõned minutid, kuid annab meie iidse kombestiku kohta väärtuslikku teavet, avades lähemalt õnnetoojate tausta.
Vastuste põhjal saame ülevaate selle kohta, kas 2024. aastal käidi õnne viimas pigem mardi- või kadrisantidena, mitmekesi santimas käidi, millistes maakondades oli sanditajaid enim, kas santijad olid pigem alaealised või täiskasvanud, mitme ukse taga koputamas käidi ja mitmesse kohta õnnetoojad tuppa lasti. Samuti on huvitav teada, kas endiselt on santimiseks levinuim viis traditsiooniline perest peresse käimine, kollektiivide, asutuste vaheline õnneviimine või mõni muu võimalus. Tähelepanuväärne on, et eesti mardisandid on tuntud ka võõrsil – näiteks on neid nähutud õnne jagamas meie naabrite juures Lätis, aga ka näiteks Dubais.
Pane enda seltskond kirja ja näitame üheskoos, et sanditamas käimine ei ole Eestis kuhugi kadunud ning on endiselt kirev, lõbus ja unikaalne osa meie kultuuripärandist! Mardi- ja kadrisantide rahvaloendus on avatud 30. novembrini.
Hakkame santima ja paneme end kirja rahvaloendusel >>
Kas teadsid?
- Kõige enam liiguvad mardid ja kadrid ringi 2-4liikmeliste sandiperedena.
- Enim marte (2939) loendati kokku 2020. aastal.
- Enim kadrisid (2374) pani end kirja 2021. aastal.
- Kõige rohkem sante kokku (4486) pani end kirja 2023. aastal.
- Kõige rohkem marte ja kadrisid liigub ringi Harju- Rapla- ja Tartumaal.
- Ühe elaniku kohta on juba mitu aastat järjest enim sanditajaid hoopis Võrumaal.
- Santijatest 73% on lapsed ja 27% täiskasvanud.