Juba kaheksandat aastat said kõik sanditajad end kirja panna suurel mardi- ja kadrisantide rahvaloendusel. Taoline loendamine annab statistilist ülevaadet, kui elujõuline on meie sanditamiskombestik. Kõikidele kahtlejatele tuleb juba etteruttavalt öelda, et mardi- ja kadrisantidel on täiskäik sees!

Mis me teada saime?

  • Kokku pani end kirja 3759 mardi- ja 3095 kadrisanti – see teeb kokku 6854 santijat ehk ümmardatult 1100 võrra rohkem kui mullusel rekordaastal! Võrreldes varasemate tipptulemustega on lisandunud marte lausa 800 võrra enam ja kadrisid 300 ringis. Kusjuures juba kaks aastat järjest on registreerunud santijaid lisandunud peaaegu sama palju (1100 santijat aastaga) – kui samas tempos jätkata, terendab kolme aasta pärast tulemusi kaedes viiekohaline arv.
    Mida see meile näitab? Ühtepidi võib arvata, et sandid saavad aasta-aastalt üha teadlikumaks võimalusest end kirja panna, aga teisalt tuleb öelda, et mardi- ja kadrisandid ei jäta õnne jagamist juhuse hooleks!
  • Kui möödunud aastal mardi- ja kadrisantide arvud ühtlustusid, siis tänavu oli taas mardisante meie maal rohkem käimas kui kadrisid – kõikidest registreerunud santijatest moodustasid mardid 55% ja kadrid 45%. Ka mardiperesid on jätkuvalt ligi 20% enam kui kadriperesid.
    Ehk on tänavu selle mõjutajaks ka nädalapäev, millele mardi- või kadripäev langes. On loomulik, et pühapäevasel mardilaupäeval leiavad inimesed rohkem võimalusi minna santi jooksma kui töö- ja koolinädala algusesse sattunud kadri(lau)päeval. Ehk tasuks tõesti mõelda võimalusele mardi- ja kadrilaupäev anda pooleldi vabaks päevaks või 1920ndate eeskujul lausa riigipühaks kuulutada!
  • Santijaid on arvuliselt jätkuvalt enim seal, kus elanikke – nii on ka registreerunud santide osas esirinnas Harju- ja Tartumaa.
  • Enim mardisante pani end kirja Harjumaalt (26,6%), järgnesid Tartumaa (19,1%), Ida-Virumaa (8,5%), Pärnumaa (7,7%), Raplamaa (6,6%) ja Järvamaa (6,2%).
  • Enim kadrisantegi pani end kirja Harjumaalt (20,7%) ja Tartumaalt (15,9%), järgnesid Lääne-Virumaa (11,2%), Ida-Virumaa (10,3%), Pärnumaa (7,1%) ja Viljandimaa (6,3%).
  • Seda, et kadrisante liigub martidest enim Lõuna-Eestis, oleme näinud juba varasematel rahvaloenduse aastatel. Kõige drastilisem erinevus kadride kasuks on aga Lääne-Virumaal, kus neid käis jooksmas ligi kolm korda enam kui mardisante. Mardisandid kallutavad kõige enam kaalukaussi enda kasuks aga Harjumaal ja Raplamaal.
  • Kahe viimase aasta võrdluses tõusis hüppeliselt registreerunud sanditajate arv Järvamaal – viiekordistudes. Ligi kolm korda rohkem santijaid oli võrreldes mullusega Ida-Virumaal ja poole võrra kasvas mardi- ja kadrisandis käinute arv Läänemaal ja Raplamaal.
  • Kõige enam santijaid ühe elaniku kohta on aga üllatuslikult Järvamaal, kelle kannul on tihedalt Läänemaa ja tänavu liidripositsiooni loovutanud Võrumaa. Kui vaadata Eesti kaarti aga laiemalt, võib öelda, et elanikkonna arvestuses troonivad mardi- ja kadrisandid Lääne-Eestis, sest ka saartel on neid elanikkonna kohta arvestatav kogus!
  • Kui sandid piirduvad õnne jagamisega tavaliselt oma kodumaakonnas, siis tänavu jõudis viis sandiperet lausa kahte maakonda. Tõepoolest – mis see siis ära ei ole Valgamaalt Tartumaale, Läänemaalt Raplamaale või Põlvamaalt Võrumaale joosta!
  • Enim sanditi jätkuvalt traditsioonilisel viisil perest peresse (55%), kuigi tänavu on see osakaal veidi (5% võrra) langenud. Teisel kohal on haridusasutustes santimine (28%), mida on jällegi kahe aasta võrdluses juurde tulnud (7% võrra).
  • Kui kõikjal mujal on mardi- ja kadrisante peaaegu sama palju, siis just kodude uste taga võib kohata mardiperesid 16% võrra tõenäolisemalt kui kadriperesid.
  • Mardi- ja kadrisandid koputasid kokku 5148 ukse taga, millest 83% avanes. Kui külastatud kodude arv on langenud aastaga ligi 300 võrra, siis uksi avanes tänavu martidele ja kadridele 1% enam kui mullu. Eks tähtsam olegi kvaliteet!
  • Ka sel aastal jõudsid Eesti sandid võõrsile – 10 kadrisanti oli näha Norras.
  • Kokku pani end kirja 425 mardi- ja 285 kadriperet, mida on rohkem kui kunagi varem. Spordikommentaatorid juubeldaksid sellise santijooksmise rekordi üle lausa rõkates!
  • Enim mardiperesid oli Harjumaal (25,2%), järgnesid Tartumaa (18,6%), Pärnumaa (8,5%) ning Järvamaa ja Viljandimaa (kumbki 6,6%). 
  • Enim kadriperesid oli samuti Harjumaal (23,5%), järgnesid Tartumaa (13,7%), Viljandimaa (7,4%), Pärnumaa (7%) ning Lääne-Virumaa ja Võrumaa (kumbki 6,7%).  
  • Kõige rohkem joosti mardi- ja kadrisanti 4-5liikmeliste peredena. See tähendab, et vähemalt keskmise sandipere leibkond on ühe liikme võrra kasvanud. 
  • Santijatest 77% olid lapsed ja 23% täiskasvanud. Seejuures 17,2% martidest ja kadridest liikusid vaid teiste täiskasvanud santijatega koos. Seega tekib aasta-aastalt juurde ainult täiskasvanutest koosnevaid sandiperesid. See on ju tore! Kas selline trend annab lootust, et endine täiskasvanute püha on suubumas tagasi oma traditsioonilisse hälli?

Rahvaloenduse andmed kajastavad vaid neid santijaid, kes on end ise kirja pannud. Mardi- ja kadrisante on üle Eesti liikvel päris kindlasti rohkem.