5. detsembril kell 18 toimub videolavastuse „Igavikuilma ilmutused“ ühisvaatamine. Film on pühendatud Virumaa pärimusele, aga ka maskeerimistavadele laiemas mõttes.

Tänavune „Hakkame santima!“ festival kutsus Eestimaale erinevaid maskeerimiskombestiku traditsioone au sees hoidvaid folkloorirühmasid mitmelt poolt maailmast. Lavalaudadele toodav ühine kontsertlavastus pidanuks siduma omavahel Virumaa kadripäevakombestikku teiste maade maskeerimistavadega. Koroonaepideemiast tingituna jäi lavastus ära, kuid selle asemel saab näha samadel ainetel tehtud videolavastust.

„Igavikuilma ilmutused“ toob vaatajate ette loo Kadri-nimelisest tütarlapsest, kes armastab unistada. Magusnukker igatsus hanede järele avab uksed müstilisse esivanemate ilma ning sellest saab alguse kadripäevane seiklus koos kodumaiste kadrisantide, vene jõulusantide ning Antiik-Kreeka „Gianitsaros ja Boules“ maskikandjatega.

Lavastaja Tiina Rumm, kunstnik ja tekstide autor Kristen Suokass.

Lavastuses osalevad Eesti folkloorirühmad Tarvanpää (Rakvere), Suprjadki (Narva) ja folkloorirühm Pyrsos Kreekast.  Kadrisantide rollis: Ronja Talunik, Janno Laur, Jaana-Eerika Joosepson, Suokass, Kanni Vahvik-Heinso.

Videolavastuse „Igavikuilma ilmutused“ ühisvaatamine toimub „Hakkame santima!“ Facebooki ja Youtube´i kanalil.

Mida oleks hea teada enne video vaatamist?

  • Lisaks mardi- ja kadrisantidele liikusid Eestimaal varasemalt kogu sügis-talvisel perioodil ringi teisedki eriilmelised sandid. Ainuüksi jõuluperioodil on teateid jõuluhanede ja -sokkude, kristoslaavitajate, tähepoiste, jõulu- ja nääripoiste ning mitmete teiste sanditajate kohta.
  • Slaavi rahvaste põline komme on  käia talsipühade ajal (7.-19. jaanuaril) naabrite uste taga õnne, jõukust ja edenemist soovimas ning koljadkasid laulmas. Koljadkad pärinevad eelkristlikest aegadest, mil need kirjeldasid inimeste ettekujutust maailma loomisest, loodusnähtustest ja maailmakorraldusest. Ristiusu tulekuga hakkasid laulud omandama religioosset sisu ja tähendust. Seega on koljadkad tänapäeval enamasti jõululaulud, mis kirjeldavad Jeesus Kristuse sündi ja sellega seotud piibellikke lugusid. Talsipühade juurde kuuluvad lahutamatult näärisandid – pillimees, karu, karutaltsutaja ning sokk, kes pererahvast naerutavad ning neilt peenikese „pettuse“ abil andisid manguvad.
  • Kreeka folkloorirühm Pyrsos esitleb Põhja-Kreekast Naousast pärit karnevalitraditsiooni „Gianitsaros ja Boules“, mille kohaselt osalevad maskeeritud rollides ainult noored vallalised mehed. Tantsivate meesrollide (gianitsaros) hulka on sattunud ka üks naistegelaskuju (boula), kuid sedagi kehastab traditsioonilistesse pulmarõivastesse riietatud mees. Kõikide rollide maskid on tehtud käsitsi vormi järgi, mis säilinud teadaolevalt 18. sajandist. Maskide suu- ja silmaavad on imepisikesed ning neile on kinnitatud hobuselakast ja tõrvast tehtud vuntsid.