Kui palju mardi- ja kadripäevalaule on talletatud Eesti Rahvaluule Arhiivi? Kas samadel viisidel on laulnud ka teised maskeerujad: andrese – , tabani-, tooma-, hingesandid ja teised? Mis on mardi- ja kadrisandilaulude peamine erinevuseks? Kui palju eri viise oli samas kihelkonnas kasutusel? Miks arhiivisalvestusel kõlavad mardi- ja kadrilaulud nii aeglaselt?

Neile ja paljudele teistele küsimustele annab vastuseid folklorist ja etnomusikoloog Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluulearhiivi vanemteadur Taive Särg. Saatejuht ja toimetaja: Kristi Pumbo. Heli: Tanel Kadalipp. Eesti Folkloorinõukogu, 2025.

Kuula saadet siin >> 

Kasutatud arhiivisalvestised (Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiiv):

  • ERA, Pl 67 A1. Jõelähtme khk, Nehatu v – Salvestasid August Pulst, Herbert Tampere Riigi Ringhäälingus < Laulis Hindrek Tamm, 60 a (1937).

  • RKM, Mgn II 103 a < Rõuge khk, Vana-Roosa v ja k – Salvestas Herbert Tampere < Laulis Maali Käärman, 66 a (1957).

  • ERA, Pl 83 A1. Kuusalu khk, Kolga v, Juminda k ja Tapurla k – Salvestasid  Herbert Tampere, August Pulst Riigi Ringhäälingus < Laulsid Miina Lambot, 1868–1956 ja Anna Paalberg, 1874–1948. (1937).

  • ERA, Fon 30 b. Räpina khk, Veriora v, Pääsna k < Põlva khk – Salvestas Armas Otto Väisänen < Laulis Mari Vierland, 41 a (1912).

  • RKM, Mgn II 70 b < Hargla khk, Mõniste v ja as – Salvestas Herbert Tampere < Laulis Liine Rukkisaar, 58 a (1957).

  • RKM, Mgn II 559 a1. RKM, Mgn II 559 a1 < Halliste khk, Vana-Kariste v – Salvestas Herbert Tampere < Laulis Anna Vinnal, 86 a (1961).

  • RKM, Mgn II 430 d. Karksi khk, Nuia al – Salvestas Selma Lätt < Laulis Greete Jents, 1884–1985 (1961).