MILLISEKS MARDISANDIKS MASKEERUDA?

Santimiskombestik on läbinud läbi sajandite pika teekonna, saades mõjutusi uutest tuultest, säilitades osaliselt ka vanu tunnusjooni. Kui varasemalt oli sanditaja surnud esivanemate hingede kehastaja, siis tänapäeval on sanditaja pigem meelelahutaja. Kui paar sajandit tagasi jagasid sanditajad vilja- ja karjaõnne, siis praegu peetakse esmatähtsaks raha, rahu, tervist ja muud õnneks vajalikku (näiteks kiire internetiühendus).

Folklorist Ülo Tedre kirjutab: „Sandikskäimise kombes on selgesti näha mitut kihistust. Vanemaks kihistuseks on ilmselt ringikäimine loomaks maskeerituna (sokk, karu, hani), nagu seda näeme eeskätt jõulusantide puhul. Hiljem esinesid mardid ühe perena: juhtijaks oli mardi-isa, kellel oli kaasas mardi-ema (või mardinoorik) ja mardilapsed.” Neile võisid lisanduda loomamaskeeringutes tegelased (sokk, karu jne).  Loe lähemalt! 

Kui varasemalt omistati santimaskäimisele just maagilist funktsiooni viljakuse ja õnne tagamiseks, siis 19. sajandi keskpaigast alates tõusis esiplaanile pigem külanoorte lõbutsemine ning erinevate ametimeeste  (kroonumees, korstnapühkija, tohter, koolmeister, kaupmees, kingsepp jne) jäljendamine, kuigi viljakuse ja õnne soovimine kuulub ka veel 21. sajandil „kohustusliku osana“ santimise tseremoonia juurde. Nõukogude aeg tõi santijate hulka raamatu- ja filmitegelaste maskeeringud.

Muutunud on ka sanditajate sugu ning vanus – abieluealiste noormeeste ning neidude asemel näeme tänapäeval sanditamas pigem lapsi.

Mardi- ja kadripäevaks on alati maskeerutud kodus leiduvate käepäraste vahenditega – vanemal ajal olid selleks karvased lambanahksed kasukad, tahma või peedimahlaga võõbatud nägu, sokusarved, puukoor, linased köied, sammal ja muu; uuemal ajal papist maskid, kodusest kapist leitud vanad riided, jalanõud, kardinad.

Allpool leiab inspiratsiooniks väikese valiku võimalikest mardisandi rollidest. Kindlasti pole ükski allpoololevatest fotodest ega kirjeldustest mõeldud käsulaudadeks, kuidas peab tegema, vaid võimaluseks, kuidas võib teha. Lase oma fantaasia vabaks, jäta alles oma isikupära ja ole just selline mardisant, kes just sind kõnetab! Igal sajandil on omad kangelased, kuid kes minevikku ei mäleta, elab tulevikuta! Head uudistamist!

Kõiki sel kodulehel olevad fotosid ja videoid võib lahkesti kasutada ja jagada, kuid palume juurde kirjutada foto allkirjaks: allikas hakkamesantima.ee ja #hakkamesantima

LOOMAMASKEERINGUD

Mitmed folkloristid on arvamusel, et sandikskäimise kombes on tänini selgesti näha mitut kihistust, millest iidseimaks on ringikäimine loomaks maskeerituna. Siin võib oletada seost kujutelmadega, mille järgi inimese hing võib minna linnu, looma ja putukana rändama – sama uskumust kohtab ka šamanistlikes usundites. Samuti võib leida siin viiteid loomade-lindude inimeselaadsele kujutamisele – arusaam, et loomade ja lindude keel on võimalik omandada ning nendega suhelda nagu omasugusega. Sellest tulenevalt on olnud sanditajate ridades näha sokkusid, kurgi, karusid, hanesid ja teisi loomi-linde.

Hani

Hani
Karvase kasukaga hani annab häbenemata valjuhäälselt märku, kui palju ande tema noka vahele mahub.  “Anna raha, anna raha!” kostub üle toa ja kõlisevad mündid leiavadki tee suurest kulbist tehtud noka sisse. Taktitundeline pererahvas saab aga ütlematagi aru, et hane nokk on kui ettesirutatud abivajav käsi, millest mööda vaadata on võimatu.

Kurg

Kurg
Lind mõõdab aeglase ning väärika sammuga peres maad. Kui kure pilgu ette jääb mõni õitsvas eas neiu, võib juhtuda, et viimane kiljumise saatel eest ära jookseb. Põhjuseks võib olla see, et tütarlast ebasündsalt näpistati või et kure noka vahelt tema sülle paberist, kaltsudest tehtud titt poetati. Eks iga peretütar püüa esmalt ikka tanu alla saada. Kui vallalisi peretütreid pole, lõbustab kurg end sellega, et kastab nokka õlletoopi.

Sokk

Sokk
See armastatud karvane sarviline käib mökitades pererahvast puksimas. Mida rohkem puksib, seda rohkem õnne pererahva õuele tuleb. Vanasti usuti, et surres lähevad hinged loomade ja lindude sisse. Seega võid olla kindel, et sokuks kehastunud esivanemate hing on sulle ainult head soovima tulnud. Soku sabaks kinnitatud kasevihaga läbisopsutatud pererahvale toob uus aasta ainult edenemist, küllust ja õnnistust. Eriti tõhus on toiming siis, kui saba eelnevalt veetünni kasta.

Hobune

Hobune
Mardilaule lauldes annavad mardisandid teada, et nad saabusid meie juurde teisest ilmast, tee oli pikk ja raske. “Jalavaeva vähendamiseks” on mardiperel kaasas hobune, kelle jaoks kaeru mangutakse. Hobune võib oma suure kehaga tänapäevastes kitsates esikutes, kus pole ruumi ei istuda, ega astuda, päris suurt elevust tekitada. Ümberpööramisest ja traavimisest rääkimata.

https://hakkamesantima.ee/wp-content/uploads/2025/11/karu_0996.jpg

Karu 1

Karu
Võib juhtuda, et mardipere on oma karu korralikult taltsutanud. Sel juhul polegi mesikäpp ainult pahanduste peale meister, vaid võib osutuda tõeliseks tantsulõviks. Mõnikord on karu kõrval ka karutaltsutaja, kes pererahvale mõmmiku poolt äraõpitud trikke esitleb.

Karu 2

Karu
Maiasmokkade eestkõnelejale meeldib ühtviisi tantsida, voodites püherdada ning vallalisi tüdrukuid kaisutada. Kui karu su voodist padjad, tekid ja linad välja viskab ja seal mehemoodi hullab, on peagi oodata perelisa.

Karu 3

Karu
Maiasmokkade eestkõnelejale meeldib ühtviisi tantsida, voodites püherdada ning vallalisi tüdrukuid kaisutada. Kui karu su voodist padjad, tekid ja linad välja viskab ja seal mehemoodi hullab, on peagi oodata perelisa.

Karu 4

Karu
Maiasmokkade eestkõnelejale meeldib ühtviisi tantsida, voodites püherdada ning vallalisi tüdrukuid kaisutada. Kui karu su voodist padjad, tekid ja linad välja viskab ja seal mehemoodi hullab, on peagi oodata perelisa.

TRADITSIOONILINE MARDIPERE

Mardisantide ajatuks klassikaks võib lisaks loomamaskeeringutele pidada ka traditsioonilist mardiperekonda – perekonnapea mardiisa, mardiema ning mardilapsi. Mõne folkloristi arvates on just see sandimaskeeringute vanim kihistus.

Mardiisa ja mardiema 1

Mardiisa
Perekonnapeana maksab tema sõna kõige enam. Mardiisa vööl on õnnekott ning tervistav mardivits, millega pererahvast nüpeldada, öeldes sinnajuurde: “Terveks, terveks!” või “Tooreks, terveks!”. Kaelas ripub tal karjakell, käes võib olla puust kepp või piits, mille abil end oma (mardi-) lastekarjas kuuldavaks teha ja korraldusi jagada.

Mardiema
Tema habrastele õlgadele on pandud vastutus laste eest. Seepärast püüab ta vahendeid valimata pererahva südant hellaks muuta – laste korisevatest kõhtudest, külmetavatest küüntest ning valutavatest varvastest rääkides.  Mardiema kohuseks on manguda lastele hamba-, toidu- või kooliraha. Lisaks kooliealistele lastele võib mardiemal olla kaasas ka äsjasündinu- kaltsudesse mässitud puuhalg, kelle pärast mardiema iseäranis palju südant valutab. Kes teab, kas puupea jääbki elu lõpuni puupeaks või piisab pererahva poolt annetatud koolirahast, et temast siiski asja saaks?

Mardiisa ja mardiema 2

Mardiisa
Perekonnapeana maksab tema sõna kõige enam. Mardiisa vööl on õnnekott ning tervistav mardivits, millega pererahvast nüpeldada, öeldes sinnajuurde: “Terveks, terveks!” või “Tooreks, terveks!”. Kaelas ripub tal karjakell, käes võib olla puust kepp või piits, mille abil end oma (mardi-) lastekarjas kuuldavaks teha ja korraldusi jagada.

Mardiema
Tema habrastele õlgadele on pandud vastutus laste eest. Seepärast püüab ta vahendeid valimata pererahva südant hellaks muuta – laste korisevatest kõhtudest, külmetavatest küüntest ning valutavatest varvastest rääkides.  Mardiema kohuseks on manguda lastele hamba-, toidu- või kooliraha. Lisaks kooliealistele lastele võib mardiemal olla kaasas ka äsjasündinu- kaltsudesse mässitud puuhalg, kelle pärast mardiema iseäranis palju südant valutab. Kes teab, kas puupea jääbki elu lõpuni puupeaks või piisab pererahva poolt annetatud koolirahast, et temast siiski asja saaks?

Mardiisa ja mardiema 3

Mardiisa ja mardiema

Et mardid on tantsulõvid, seda teab igaüks, sest mida kõrgemale mart kargab, seda kõrgemaks kasvab põlluvili. Rahvatantsijatest mardisandid muud ei teekski, kui ainult tantsiksid.

Mardilapsed

Mardilapsed

Mida rohkem mardilapsi peres on, seda suuremad on väljavaated andide nurumisel. Mardilapsed on seda ametit maast madalast õppinud ja oskavad tühja kõhu teesklemiseks kisada nagu sead aia vahel. Kui see trikk ei tööta, võib paluda neilt kooliraha või võimalust jätta nad aastaks pererahva kostile.

Mardipere

Mardipere

Mardipere poleks mingi õige pere, kui seal poleks isa, ema ja lapsed, aga kindlasti kuuluks ära üks taltsutatud koduloom, kes pererahvast naerutaks.

Mardisant

Mardisant
Mardisandiks riietumine pole raketiteadus – tumedad riided selga, keha kööku ja sant ongi valmis! Muidugi ei unusta üks õige sant pikka mardijalujoru ning kotti õnnehernestega.

Pruut

Pruut
Kõige kaunim mardipere liige on kahtlemata mardi-pruut. Võib juhtuda, et tegu on veel täiesti vallalise naisterahvaga, kes just vastuvõtva pererahva seast endale sobiva kaasa leiab ning sealsamas püha abieluliit sõlmitakse. Kes suudaks vastu panna taolisele kollaste kaalikahammastega kaunitarile?

Pruut ja peigmees

Pruut ja peigmees
Pole midagi kaunimat vastselt tärganud armastusest. Mardipereski võib olla õitsev pruut ning karune peigmees. Miks mitte viia läbi laulatus või isegi pulmapidu just pererahva juures.

19. SAJANDI MARDISANDID

19. sajandi keskpaigast alates tõusis santimisrituaalides esiplaanile pigem külanoorte lõbutsemine ning erinevate ametimeeste  (kroonumees, korstnapühkija, tohter, koolmeister, mustlane, kaupmees, kingsepp jne) jäljendamine.

Kirikhärra

Kirikhärra
Et mardiperel tuleb lapsi nagu Vändrast saelaudu, on väga praktiline, kui mardiperes on kirikhärra, kes vastsündinud kohe ära ristib. Kes siis veel viiks läbi kauneid laulatustseremooniaid, kui mitte tema?

Tohter 1

Tohtrihärra
See, et mardisant vaevu veerida mõistab, on üsna tavaline. Seda enam paneb imestama, kui mõni neist lausa kõrgemas koolis on käinud ja hamba-, tõpra- või mõneks muuks tohtriks õppinud on. Tohtrihärra vööl on igaks haigusjuhtumiks tervistav mardivits, aga ka saag, pudrunui, naelad, nöör ja muu tarvilik instrumentaarium. Kui muu ei aita, siis vitsast on alati abi.

Tohter 2

Tohtrihärra
See, et mardisant vaevu veerida mõistab, on üsna tavaline. Seda enam paneb imestama, kui mõni neist lausa kõrgemas koolis on käinud ja hamba-, tõpra- või mõneks muuks tohtriks õppinud on. Tohtrihärra vööl on igaks haigusjuhtumiks tervistav mardivits, aga ka saag, pudrunui, naelad, nöör ja muu tarvilik instrumentaarium. Kui muu ei aita, siis vitsast on alati abi.

Krahv von Mart

Krahv von Mart

1894. aastal Saaremaalt üleskirjutatud mälestus martide rõivastuse kohta ütleb, et “põhiline olnud õlgedest vöö”. Hakka või arvama, et Sangaste krahv von Berg omal ajal just mardisantidelt mõõtu võttis ja vanamoelise elunautlemise asemel pikakõrrelist rammusa viljapeaga Sangaste rukist aretama hakkas. Kui krahv von Mart su kodu külastab, ei puudu majast viljaõnn ega ideed, kuidas kõike uutmoodi teha.

Pritsumees

Pritsumees
Küsi mistahes kontoritöötajalt, kuidas läheb, ja kuuled vastuseks “P…e põleb!” või “Kustutan tulekahjusid!”. Just siinkohal saab mardipere isiklik PRITSUMEES abiks olla ja pritsida nõnda, et tulekahjudel on kuni järgmise aasta mardipäevani kriips peal. Õige pritsumehe pagasis on võrdses koguses nii vett kui nalja!

Mereröövel Martinus

Mereröövel Martinus

Mereröövel Martinus on õigupoolest merel elav mardisant. Esiteks seetõttu, et on sant ja teisalt seetõttu, et ka tema kogub ande. Tõsi küll – oma kärsituse tõttu ei malda ta oodata, vaid võtab neid ise. Kuid miks ka mitte, sest hea tegemise eesmärgil jagab ta neid lahkelt kõigile, kes seda rohkem vajavad.

Moosekant 1

Moosekant
Traditsioone hästi tundvad mardisandid teavad, et tantsimine on sanditamise juures kohustuslik osa. Seda tehakse kas erilise tantsulaulu või moostekantide pillimängu saatel. Oluline, et muusika oleks vali- nii peletatakse eemale kurjad vaimud. Pole tähtis, millist pilli mängitakse- olgu see parmupill, kammipill, flööt, trummid või midagi muud. Või nagu eestlased ütlevad: “Mingi “pasuna” ikka kusagilt leiad!”

Moosekant 2

Moosekant
Üllata pererahvast mõne traditsioonilise rahvapilliga! Torupilli saatel on eriti mõnus labajalavalssi keerutada või arhailiste helide saatel ühel jalalt teisele tammuda. Torupilli jäme jorin toob moodsasse linnakorterisse sõnumeid vanadest kadunud aegadest. Väga vanamoodsalt kõlavad ka parmupill, kannel ning lõõtspill.

Moosekant 3

Miski ei tee rahvast rõõmsamaks, kui elav pillimuusika ja nägus muusik. Kui tahad, et austajannad su ümber parvlevad, võta pill ühes!

Moosekandid

Moosekantide orkester
Mida hoogsam muusika, seda vägevam tants. Et mardisantidel on esikohal kärts ja mürts, ajavad musisteerimise juures asja ära kõik abivahendid, mis lärmi teevad – pajakaaned, lusikad, kastrulid, kellukesed, kuljused. Selle saatel on hea jalalt jalale tairutada ja ülespoole upsida. Muidugi teeks kõrvale pai, kui taoliste “mardimoosekantide” hulka ka mõni päris pillimees satuks. Siis saab pererahvas ehk uhkeid valsipoognaid, padespanne, polkasid, reilendreid või lausa rumbaruute nautida.

Mustlasnaine

Mustlasnaine
Vanemal ajal tähistas mardipäev talurahva jaoks aasta lõppu. Aastavahetus on maagiline aeg, mil tuleb olla ettevaatlik iga väljaöeldud sõna ning mõeldud mõttega. Mustlasnaiseks maskeeritult saad pererahvale ennustada tulevaks aastaks edenemist ja õnne, tehes seda kas peo pealt, kohvipaksult, kaartidega või salapäraste kruuside abil.

Mustlasmees

Mustlasmees
Kui vanemal ajal keegi külarahva seas elevust ja hirmu külvata oskas, siis oli see just mustlane. Lisaks suurepärasele ennustamise oskusele võib ta õpetada pererahvale ennenägematuid trikke. Mustlaseks rõivastudes otsi kapist välja kirjusid rätikuid, säravaid ehteid ja kuldset või hõbedast paberit, millest valmistada üle küla võltshambad. Kui mardiperel on kaasas ka hobune, on põhjust usutleda, kust hobune saadud on.

21. SAJANDI MARDISANDID

Siit leiad valiku konkursile “Aita leida 21. sajandi mardi- ja kadrisant” laekunud tööde taaslavastustest. Need 2023. aastal väljapakutud ideed peegeldavad kahtlemata meie aja vaimu ja mõtteilma. Missugune mardisant oleksid sina?

Mardimudija

Juba esmapilgul on selge – ta ei ole sellest ilmast. Lihavad huuled, täiuslikkuseni lihvitud küüned ning lopsakas juuksepahvak – aukartusvärinad haaravad igaüht, kes sellele ebamaisele olendile läheneda püüab. Ent pea! Kas mitte tema suitsused silmad ei reeda, et see ju me oma lihtne naabritüdruk kehvast ja tahmasest saunikutalust! Kuidas ka ei püüa – oma maalähedast loomust välise glamuuri taha juba ei peida. Esmapilgul võib tunduda, et ta on pisut suu peale kukkunud, kuid pildistamise ja jagamise nupud on tal kindlalt käpas.  Kui juba jõudsid arvata, et tema poolt jagatud mardiõnn teeb sind sotsiaalmeedias 10 korda kuulsamaks, siis eksid. Ta mudib Sind nii kaua, kuniks su edasise elu suund ja siht on täiesti selged. Ja senisest kuulsamaks saad vähemalt 20 korda.

Teadjanaine

Temalt kuuled uudiseid kõige ja kõigi kohta, selle kohta mida sa teinud oled ja mida sa veel teinud polegi. Tal on vastused kõikidele su küsimustele ja küsimused kõikidele vastustele. Ta kuuleb kõike, mida ütled ja ka seda, mida ütlemata jätad. Ta on alati kohal, kui kutsutakse ja eriti siis, kui pole kutsutud. Kas tuleb kuidagi tuttav ette? Muidugi, sest tõeline teadjanaine on alati kohal ja sa tead, et ta teab.

Mardikordnik

Kui mardilaupäeval mardikordnik oma kõikenägeva silmaga oma pilgu otse Su hingepõhja puurib, on põhjuseks Sinu liiga vagur olek. Ära ole lammas! Haara esimesed ettejuhtuvad potikaaned ja tao neid üksteise vastu, karju ennastunustavalt, trambi tantsida või lihtsalt tammu jalalt jalale. Kui see Sul hästi välja ei tule, ära pelga, sest politseinik ei anna Sulle pasunasse, vaid haarab ise pasuna, et halvast olukorrast auga välja tulla! Kord peab ikka majas olema!

Mardiannirehkendaja

Mardiannirehkendaja on osav nii kopikakorjamises kui paberraha tuulutamises. Tema ülesandeks on tagada, et mardimaailmas valitseks õiglus ja tasakaal – mardiõnn sulle, annid mulle! Lihtne! Lisaks tuleb kokku lugeda kõik saadud kapsapead, kaalikad, kartulid, herneterad ning rehkendada, kas mardiperele sellest järgmise aastani midagigi hamba alla jätkub.

Mardimüügijuht

Mida rohkematesse peredesse mardisandid jõuavad, seda edukam on mardimüügijuht oma töös. Ta pole niisama lahmija, vaid sõnaosav pealepressija, kel hommikust õhtuni sama „plaat käimas“.  Kui enda suu väsib, võtab appi jaurami ja küll siis jaurab! Kõige kuumem kaup tema kaubakohvris on linnarahvale mõeldud „Puhas õhk“, hinnatundlikule kliendile on muidugi mõista palju soodsamalt „Pool-tarvitatud õhk“. Katsu kavaluse ja naljaga ta üle trumbata!

Mardiõpipoiss

Praktika on sageli noore esimene tõsine kokkupuude õpitava erialaga – kuidas muidu saaks tulevane mardisant kinnitust, kas õpitav eriala üldse sobib talle. Tema tööks on kogenumatelt martidelt teadmisi sisse imeda innukalt nagu käsn. Praktikant ei pruugi just lobeda sõnavara ja julge pealehakkamisega hiilata – ta ju alles noor ja roheline, küllap peagi kasvab ja saab julgust juurde. Pole imestada, kui santimine õpipoisi nii võhmale võtab, et ta on tööpäeva lõpuks täiesti kapsas.

Ajahammas

Aeg lendab linnutiivul. Ajahammas ei säästa aga kedagi ega midagi – armutult ja valimatult  pureb ta meid kõiki. Kui mardisant Ajahammas sulle külla tuleb, hoia oma sääreluud igaks juhuks ohutusse kaugusesse. Või mine tea, ehk tasub tema olemasoluga hoopis leppida ja sõbraks saada?

Märdipärdik

Pärdik võib osutuda tülikaks tegelaseks, kes Su iga äpardunud sammu, kohmakat sõnavääratust, kentsakat iseloomujoont, veidrat häälekõla ahvib ja sind vägisi peegli ette seab. See peegelpilt ei pruugi alati meeldida. Püüa siis käituda martidega nii, et vastupeegeldus oleks nõnda kena, et armu või ära!

Allakäinud Mart

Kui Sinu koju satub labidaga mardisant, ei pruugi tegu olla põlluõnne tooja, vaid tema mitmeid sajandeid noorema sugulasega, kelle labidas pole mulla lõhnagi tundnud. Mardisantide perre sobib ta nagu valatult, sest eks temagi taskupõhjad ja sukasääred ole tühjad – kõikuvalt Bitcoini turult minevat kiirtee otse sandialmuste randa. Bitcoini-mardi suurimaks eeliseks on, et saadud andidega, näiteks kaalikakorviga, ta oma selga ära ei tõmba. Talle sobivaid vaid virtuaalsed kingid – sümboolne käeplaks peopesasse ajab juba asja ära.

Olen mardisant, bitcoini unistusi kandev mees  
Oma varandusest unistasin, kuid nüüd seisan tühjuses. 
Hinnad pidid tõusma nagu tantsiv säde jaanitules, 
aga turgu vaadates olen ainult mures. 
Mu süda on täis ängi ja valu, 
Andke mulle kapitali, ma palju ei palu. 

(Erki Martin Lepik)

Mart Lennon

Mardisantide külaskäigude mõte on olnud sajandeid õnne jagamine. Kuid mis on õnn? Eks ikka see, kui sul on katus pea kohal, leib laual, riie seljas, tütred mehel ning pojad sõjast elusalt koju pöördunud.

Mardisandi külaskäiku võib tänasel päeval tõlgendada kui rahuaktsiooni, kus iga laul on palve. Eks ole ju lihtne mullaste kätega inimene soovinud alati elada maailmas, kus poleks põrgut, omandit ega ahnust, vaid rahu, mõistmine ning armastus.

Mart Hiphoppar Päevakoer

Mardisantide tantsusamm on ikka olnud kentsakalt rohmakas ja ülespoole karglev. Mida kõrgemale mart hüppab, seda rikkalikum on viljasaak, aidad jahust punnis ning leib laual. Seepärast olgu martide monotoonne tantsulaul külaskäigu üheks kohustuslikuks osaks. Kui habeme ja karvakasukaga mardisant pole just sinu rida, siis vali pisut moodsam suund. Kui erinevad need martide tantsulaulud siis õigupoolest ongi?

  1. sajandi hiphoppar mardisandi tantsulaul

Hiphoppar Päevakoer ma olen
ja see pole üldse tobe
et ma hüppan, kargan kohe
nii, et maa on must ja lobe
on mu tantsusamm ja kobe
põllusaak su aidas kohe,
magus maotäis paistmas tore,
lõbus lõuatäis, mis kohev.
Olgu teie huulil ohe,
rõõmust pakatav ja muhe.

20. sajandi mardisandi tantsulaul >> Kuula!

Mart hüppab, mart kargab
Maa müriseb, kari käriseb
Põllupeenrad põrisevad
Rahavakad värisevad

Mart külib põlluseemneid
Mart külib põlluseemneid

Pikanäpumart

Vanemast ajast on teateid, et pärast mardisantide külastust olid pererahva lusikad, kausid või lausa toit koos pajaga kadunud.  Võib öelda, et mardisandid olid siis parajad pikanäpumehed. Naljasantidena olid nad hiljem nõus kõik kadunud asjad soodsate hindadega tagasi müüma. See oli mardipäeva nali, mida keegi pahaks ei pannud. Viisakas mardisant annab juba oma välimusega hoiatuse, et tal sellised kombed küljes on. Tee endale pikad näpud kas viieharulistest okstest või lausa põdrasarvedest.

Mardid talisuplejad

Kas oled kunagi mõelnud, kui mõnus on martidel läbi karastava novembrikuise soo ja raba solberdada, et Sulle õnne tuua? Tänapäeval kutsutakse sääraseid inimesi talisuplejateks, kuid vaevalt üks mardisant teispoolsusest meie juurde tulles oma pead nii maiste mõtetega vaevas. Üks on kindel – mardisant on terve kui purikas ja võib tervist täie õigusega ka kõigile meile jagada – kas meid hoolikalt vitsutades või jääkülma vett piserdades. Terves (mardi)sandikehas terve (mardi)sandivaim!