Kadripäeva paiku on Eestisse oodata külla Kreeka sanditajaid, kes tutvustavad oma kombeid ning osalevad ka kadripäevale pühendatud videolavastuses.

Kreeka folkloorirühm „Pyrsos“ esitleb Põhja-Kreekast Naousast pärit karnevalitraditsiooni „Gianitsaros and Boules“, mille juured viivad Antiik-Kreekasse. Sajandeid vana kombe kohaselt osalevad maskeeritud rollides ainult noored vallalised mehed. Nad kannavad rahvarõivaid (sh fustanellat – volditud seelikulaadset eset, mis on iseloomulik Balkanimaade meeste rõivastele) ja nende nägu katab unikaalne käsitsi valmistatud mask (prosopos). Tantsus osalevate meesrollide (gianitsaros) hulka on sattunud ka üks naistegelaskuju (boula), kuid sedagi kehastab traditsioonilistesse pulmarõivastesse riietatud mees.

Kõikide rollide maskid on tehtud käsitsi vormi järgi, mis säilinud teadaolevalt 18. sajandist. Selleks kasutatakse paksu kangast ja pastataolist massi. Mask kaetakse mõlemalt poolelt mesilasvahaga, et jahutada kandja nägu. Nimelt on maskide suu- ja silmaavad imepisikesed, mistõttu on nende taga peituvatel kehastujatel sageli keeruline näha ja hingata. Suurt suud ja silmi peeti varasemalt aga inetuteks.

Gianitsaroste maskidele on kinnitatud ka hobuselakast ja tõrvast tehtud vuntsid.

Maskide valge põhi sümboliseerib looduse ja Kreeka rahva surma, kontrastsed punased põsed samal ajal (t)ärkamist. Otsaesisele vajutatud kollane jälg oli algselt ainult boulal, viidates abielustaatusele, hiljem on seda kasutatud ka meesrollide maskidel nii ilu eesmärgil kui sümboliseerimaks orjanduse surma.

Loe lähemalt traditsiooni kohta (inglise keeles)