Legendi järgi tulid kolm kuningat või tähetarka Hommikumaalt Petlemma Jeesus-last kummardama, teejuhiks taevasse ilmunud täht. Eesti rahvakalendris on kolmekuningapäev jõuluaja lõpu tähis, jõulukuuskede väljaviimise päev. Piirkondades, kus on tavaks jõuluajal sanditamas käia (eriti Saare- ja Läänemaal), on kolme kuninga perest peresse käimise idee üsna ootuspärane. Kolmandaid jõulupühi tähistama tulles oldi kolmekesi koos või ühes teiste sanditajatega. Ühe teate järgi olnud kolm kuningat kübaratega, peaasjalikult liikusid perest peresse kolmekuninga-karu ja kolmekuninga-kurg, nimetatud on ka kukke. Tõenäoliselt soovist vaheldust pakkuda liikus ringi veel kuul  (kuul‘ on kalkuni rahvapärane nimetus). Tema kohta on teateid Saaremaalt. Kuul häälitses: “Kulu-kulu-kulu”, temagi huviks oli õllevarude ülevaatamine. Mõned näited kolmekuninga-sanditajatest, nende välimusest ja tegevusest:

“Kuues jaanuar – kolme kuninga päev. See tähendab, targa tuleva hommikumaalt tähe järele Jeesust otsima. Nii tehti ka seda kommet järele. Kolm taluperemeest punases mantlites ratsahobustega läksid teistesse taludesse, viies kaasa kas või pannkooki, kui muud käepärast ei olnud ja üteldes, et nemad on hommikumaa targad, kes otsivad Jeesust tähe järele.” (Rõngu, 1964)

Karu kohta on pärimusteates kirja pandud: “…Ajas tuhka pliidi alt välja, [ajas] sängid ümber. Paatsalus ikka ilusad naljad, aga siin rohkem pahanduse tegemine. Eriti kui mõne pere tüdrukutega pahased oldi. Karu tehti ka kahekesi. Kaks meest seoti tagumikkupidi kokku. Kolmas mängis seljas pilli.” (Karuse, 1961)

Niisiis kolm tarka tulid kingitusi tooma, karu puhul olid teemaks noorte omavahelised suhted ja kuulud tulid joogi pärast.

“Kolmekuninga ajal käis kuul (kalkun). Me olime väiksed lapsed, meil käis ka. Kasukas oli pahupidi seljas. Ma pugesin aseme alla. Jälle sihuke moed. Kaks-kolm tükki käisid. Üks oli see kuul, teised olid niisama kuulu seltsis. Natuke paterdasid, siis kuul väljas võttis kasuka ära ja tulid tuppa õlut jooma. Oli üks lõbus asi! Kui kuuluks tegi, siis kuuludel oli ia juua!” (Karja, 1959)

Petseri kloostri õues (vanal Setu alal) vana veekaev, kus traditsiooniliselt on toimunud kolmekuningapäeval (6. jaan.) Jordani-teenistus (ERA, Foto 1743, 1922?).