IGA SANT LOEB: MARDI- JA KADRISANTIDE RAHVALOENDUSE TULEMUSED 2024

Juba seitsmendat aastat said kõik sanditajad end kirja panna suurel mardi- ja kadrisantide rahvaloendusel. Taoline loendamine annab statistilist ülevaadet, kui elujõuline on meie sanditamiskombestik. Kõikidele kahtlejatele tuleb juba etteruttavalt öelda, et nii mõnigi rekord sai purustatud ja mardid-kadrid on sõiduvees!

Mis me teada saime?

• Kokku pani end kirja 2915 mardi- ja 2755 kadrisanti, ühtekokku 5670 sanditajat. Võrreldes eelmise aastaga on see number 1184 sanditaja võrra suurem ehk uus rekord on sündinud! Kusjuures kadrisante ei ole end varem rahvaloendusel kunagi nii palju registreerunud ning mardisandid jäid eraldi arvestuses oma rekordaastale, 2020. aastale, alla vaid 24 sandi võrra. Mida see meile näitab? Ühtepidi võib arvata, et sandid on saanud üha teadlikumaks võimalusest end kirja panna, aga teisalt on see ka tõestuseks, et mardi- ja kadrisandid seilavad endiselt tuul purjedes.
• Kui viimased kaks aastat on näidanud, et mardisante on meie maal hulgaliselt rohkem ringi käimas kui kadrisid, siis tänavu on need numbrid vägagi ühtlustunud – kõikidest registreerunud santijatest moodustasid mardid 51% ja kadrid 49%.

Samas võib aga juba teist aastat täheldada, et mardiperesid on tunduvalt rohkem kui kadriperesid. See 22% vahe annab jätkuvalt märku, et kadrid liiguvad ringi suuremate kooslustena kui mardid.

• Santijaid on arvuliselt jätkuvalt enim seal, kus elanikke – nii on ka registreerunud santide osas esirinnas Harju- ja Tartumaa.
• Enim mardisante pani end kirja Harjumaalt (31,1%), järgnesid Tartumaa (16,4%), Pärnumaa (7,9%) Lääne-Virumaa (7,8%), Saaremaa (6,8%) ja Viljandimaa (6,5%).
• Enim kadrisantegi pani end kirja Harjumaalt (20,6%) ja Tartumaalt (19,9%), järgnesid Lääne-Virumaa (13,9%), Pärnumaa (9%) ja Võrumaa (7,9%).
• Kui varasemalt on ikka olnud maakondades mardisante rohkem kui kadrisante, siis nüüd on see trend muutunud – kaheksas maakonnas on kadrisid liikvel enam kui marte: Jõgevamaal, Läänemaal, Lääne-Virumaal, Pärnumaal, Põlvamaal, Tartumaal, Valgamaal ja Võrumaal. Samas kadriperesid on mardiperedega võrreldes rohkem vaid Valgamaal ja Võrumaal. Ehk võibki Lõuna-Eestit ja eriti piiriäärseid paikasid pidada kadride kantsiks!?

• Kahe viimase aasta võrdluses tõusis hüppeliselt registreerunud sanditajate arv Valgamaal – kolmekordistudes. Ligi poole rohkem (50%) santijaid oli võrreldes eelmise aastaga Jõgevamaal ja Tartumaal. Peaaegu 25% võrra tõusis ka Järvamaa, Lääne-Virumaa, Pärnumaa, Põlvamaa ja Viljandimaa mardi- ja kadrisandis käinute arv.
• Kõige enam santijaid ühe elaniku kohta on aga jätkuvalt Võrumaal, kuid samasse suurusjärku on rebinud end ka Lääne-Virumaa ja Saaremaa.
• Viis sandiperet santis ühe päeva jooksul kahes või rohkemas maakonnas.

• Enim sanditi jätkuvalt traditsioonilisel viisil perest peresse (60%), kusjuures see on muutumas taas aina populaarsemaks, sest eelmisel aastal oli perest peresse santijaid vaid 47%. Teisel kohal on haridusasutustes santimine (21%).
• Kui mardiperesid näeb pigem kodude uste taga, siis lasteaedades, koolides ja töökollektiivides moodustuvad santijad palju sagedamini kadriperesid!

• Mardi- ja kadrisandid koputasid kokku 5608 ukse taga, millest 82% avanes. Kui külastatud kodude protsent on kasvanud aastaga ligi 52% võrra, siis uksi avanes tänavu martidele ja kadridele 3% vähem kui mullu. See on märguanne peredele, et tasub anda selgelt märku, kuhu mardid-kadrid oodatud on!
• Ka sel aastal jõudsid Eesti sandid võõrsile – 16 mardisanti oli näha Norras.

• Kokku pani end kirja 420 mardi- ja 264 kadriperet. Spordiareenilt kõlava loosungi kombel võib öelda, et sellega purustasid tänavused santijad rahvaloenduse algusaegadest püsinud rekordi – kokku pani end kirja 83 sandiperet rohkem kui ei iial varem!
• Enim mardiperesid oli Harjumaal (26,2%), järgnesid Tartumaa (15,9%), Pärnumaa (9,8%) ja Lääne-Virumaa (8,6%).
• Enim kadriperesid oli samuti Harjumaal (24,6%), järgnesid Tartumaa (18,6%), Võrumaa (8,7%), Pärnumaa (8,3%) ja Lääne-Virumaa (8%).
• Kõige rohkem joosti mardi- ja kadrisanti jätkuvalt 3-4liikmeliste peredena. Üksinda santijate arv on aastaga kahekordistunud ja mõnevõrra on kasvanud ka viieliikmeliste sandiperede arv.

• Santijatest 76% olid lapsed ja 24% täiskasvanud. Seejuures 14,6% martidest ja kadridest liikusid vaid teiste täiskasvanud santijatega koos. Seega tekib aasta-aastalt juurde ainult täiskasvanutest koosnevaid sandiperesid, mis on tore tõdemus, sest algselt ongi olnud ju nemad santimise traditsiooni kandjad.
• Täiskasvanud santijate hulgas on populaarsem mardisandis käimine – küllap ei karda elukogenenumad end karvase ja koledana näidata.
• Ka tänavu võeti santima minnes ühes koduloomi – rahvaloendusel sai kirja vähemalt üks koer!

* Rahvaloenduse andmed kajastavad vaid neid santijaid, kes on end ise kirja pannud. Mardi- ja kadrisante on Eestis liikvel päris kindlasti rohkem.