Juba viiendat aastat said kõik sanditajad end kirja panna suurel mardi- ja kadrisantide rahvaloendusel. Taoline loendamine annab veidigi numbrilist ülevaadet, kui elujõuline on meie sanditamiskombestik.   

Mis me teada saime? 

  • Kokku pani end kirja 2717 mardi- ja 1544 kadrisanti. Võrreldes eelmiste aastatega on seda enam kui 200 sanditaja võrra rohkem. See annab tõestust, et piirangud ega teiste kultuuride mõju ei ole suretanud sante välja ning santimine on endiselt elujõuline. 
  • Kui varasemalt oleme Hakkame santima! aktsiooniga igal aastal keskendunud kordamööda kas mardi- või kadripäevale, siis tänavu seda esmakordselt ei tehtud.  Seda põnevam oli näha, et mardid ja kadrid on mõlemad tugevalt pildis. Küll annavad numbrid märku, et mardipäev on tähtpäevana populaarsem kui kadripäev. Nii ei tasuks ehk karta halloweeni, vaid mõelda hoopis sellele, kuidas kadrisante enne jõuluhooaega mitte ära unustada – on ju ajalooliselt kadrid kuulutanud välja jõulud! 
  • Kui enamus maakondades oli mardisante rohkem kui kadrisante, on ka mõningaid erandeid – Ida-Virumaal ja Jõgevamaal on mõlemaid sante registreerunud võrdselt ning Põlvamaal ja Saaremaal on kadriperesid täheldatud mõnevõrra rohkem kui mardiperesid. 
  • Enim mardisante pani end kirja Harjumaalt (34%). Nii suurt santijate arvu osakaalu ühe maakonna suhtes ei ole varem täheldatud. Harjumaale järgnesid Tartumaa (18,6%), Raplamaa (7,3%) ja Pärnumaa (6,8%).  
  • Enim kadrisante pani end kirja Tartumaalt (18%), sellele järgnesid Pärnumaa (16,5%), Harjumaa (12,2%) ja Valgamaa (11,4%). 
  • Eelmise aastaga võrreldes tõusis hüppeliselt registreerunud sanditajate arv Läänemaal, Hiiumaal, Harjumaal ja Viljandimaal, kolmekordistudes peaaegu kõigis neis. 
  • Kõige enam santijaid ühe elaniku kohta oli jätkuvalt Võrumaal. Samas arvestuses järgnesid Valgamaa, Raplamaa ja Läänemaa. 
  • Seitse mardiperet santis ühe päeva jooksul kahes maakonnas. 
  • Enim sanditi jätkuvalt traditsioonilisel viisil perest peresse (45%), teisel kohal on koolis haridusasutustes santimine (28%)Kuigi pärast kahte koroona-aastat ei takistanud tänavu santimist piirangud, on endiselt  mõned viimaste aastate santimisviisid populaarsed: oma kodus toast tuppa ja õuealal santinute osakaal on lausa kasvanud – mõlemat katsetati 57 korral. Samas on langenud virtuaalselt santijate arv kuus korda. 

 

  • Mardi- ja kadrisandid koputasid kokku 3833 ukse taga, millest 85% avanes. 
  • Ühel juhul sanditi ka Soomes Lahtis ja USAs New Yorkis. 
  • Kokku pani end kirja 385 mardi- ja 153 kadriperet. Seda on 167 võrra rohkem kui koroona-aastatel, jäädes rekordaastale (2019) alla vaid 63 sandipere võrra.  
  • Enim mardiperesid oli Harjumaal (42%), sellele järgnesid Tartumaa (15,1%), Pärnumaa (6,8%) ja Võrumaa (6,8%). 
  • Enim kadriperesid oli samuti Harjumaal (22,2%), sellele järgnesid Tartumaa (16,3%) ja Saaremaa (11,1%). 
  • Kõige rohkem joosti mardi- ja kadrisanti neljaliikmeliste peredena, sellele järgnesid 2-3liikmelised pered. Üksinda santijate arv on kahe aastaga kahekordistunud.  
  • Santijatest 78% olid lapsed ja 22% täiskasvanud. Kusjuures 7% martidest ja kadridest liikusid vaid teiste täiskasvanud santijatega ühes. 
  • Santima võetakse kaasa aina enam ka koduloomi: tänavu koerad, kassid ja jänesed.

* Rahvaloenduse andmed kajastavad vaid neid santijaid, kes on end ise kirja pannud. Samas on mardi- ja kadrisante üle Eesti liikvel päris kindlasti rohkem. Näiteks Tartus jooksid mardi- ja/või kadrisanti järgmised lasteaiad: Karlova lasteaed, Tõruke, Helika, Rõõmumaa, Hellik, Rukkilill, Lotte, Piilupesa, Krõll, Tupsik, Tähtvere, Maarjamõisa lasteaed, Annike, Kivike, Mõmmik, Naerumaa ja Rüblik – vaid kolm neist registreerisid end aga rahvaloendusel.