HALLOWEEN (31. oktoober) ja kõigi pühakute päev (1. november)
Rahva seas on meil 21. sajandil levinud lihtsustatud arusaam, et mardid ja kadrid ongi algselt ja alati kujutanud esivanemate hingesid. Samasugusesse vaimolendite rühma on loetud kirikukalendri kõigi pühakute päeva eelõhtul, s.o halloweeni ajal sanditamas käijaid, kes said siinmail tuntuks alles pärast Eesti taasiseseisvumist.
Välimus ja tegevus. Rõival ei ole kindlaid tunnusjooni, kuigivõrd maskeeritakse nagu mardi- ja kadrisante. Kohane iga on teismelised. Organiseeritud ürituse puhul on tegevuse keskmes kõrvitsast laternate meisterdamine ja näomaalingud. Toimuvad karnevali või stiilipeo ilmega diskod ja halloweenipeod (lasteaias, koolis, noorteüritustel), trendikaks maskeeringuks on mh nõiakostüüm, luukeresümboolikaga rõivad ja maskid.
Halloweeni tähistamine kostümeeritud halloweenijooksuga Narvas.
Allikas: Sergei Stepanov, NPA (2014).
Peredes käimine – enamasti grupina – seisneb uste taga kobistamises, kaasas kott andide kogumiseks. Avamisel nõutakse: “Komm või pomm!”, “Trikk või komm!”, ka otsesõnu: “Trick or treat!” Vahel on küsitud ka eesti traditsioonilisi mõistatusi. Seost hingekujutelmaga, hingede kodukülastuse ega surnute mälestamisega ei aduta. Vanema põlvkonna hinnangus on selline tähistusviis üldiselt taunitav, vastulauseks maiustuste nõudja(te)le võidakse öelda: “Tulge õigel päeval!”, “Kas te olete ameeriklased!”