HAKKAME SANTIMA 2019

„Hakkame santima!“ fookuseks 2019. aastal oli kadripäev. Kuigi mardisante kutsusime ennast kirja panema ka esimesel aastal, toimus suurem sanditajate loeng 2019. aastal nime all “mardi ja kadrisantide rahvaloendus”.

Üleriigilisel mardi- ja kadrisantide rahvaloendusel pani 2019. aastal end kirja 325 seltskonda mardisante ja 276 seltskonda kadrisante, kokku 3 929 inimest. Kõige rohkem sanditajaid ehk 139 seltskonda oli Harjumaal (22,9 % sanditajate koguarvust), järgnes Tartumaa 68 grupiga (11,2% sanditajate koguarvust) ja Raplamaa 65 grupiga (10,7% sanditajate koguarvust). Suur hulk sanditajaid oli ka Pärnumaal, 55 seltskond (9,1 % sanditajate koguarvust) ja Võrumaal, 42 seltskonda (7% sanditajate koguarvust). Mardi- ja kadrisantide rahvaloendusele pandi end kirja kõigist maakondadest.     

Lisaks üleskutsele minna 24. novembril kadrisanti jooksma, toimus aktsiooni raames mitmeid teisi sündmusi, näiteks erinevad koolitused ja kadripeod.  

05. OKTOOBER – 08. NOVEMBER – HAKKAME SANTIMA MENTORKOOLITUSED

Aktsiooni üks eesmärke on inimeste teadlikkuse tõstmine kadri- ja mardipäeva kommetest ning innustunud ja pädevate eestvedajate leidmine kogukondades. Seetõttu eelnesid kadrijooksmisele koolitused sanditamiskombestiku ajaloost ja tähendustest ning kombestiku praktilised läbimängimised. 
  
Koolitused toimusid:  
Tallinn, Rahvakultuuri Keskus (5. ja 12. oktoober),Tartu, Tiigi Seltsimaja (12. oktoober ja 26. oktoober), Kohtla-Järve, Vahtra Loomemaja (19. ja 26. oktoober),
Haapsalu (8. november). 

Eesti  Rahvakultuuri Keskuse vaimse kultuuripärandi osakonna eestvedamisel toimunud mentorkoolituste esimene päev keskendus sanditamiskombestiku ajaloole ja praktilisele läbitegemisele ning teine andis oskused ja teadmised inimeste kaasamiseks (kadrisandi jooksmisele). Mentorkoolituste lektoriteks olid Reet Hiiemäe, Mari Lepik (Saaremaa sanditamiskombestik) ja Kairi Leivo (kadri- ja mardikombestik), kogukonna kaasamise teemadel kõnelesid Eha Paas, Ivika Nõgel ja Krista Habakukk.  

Mentorkoolitused olid suunatud ennekõike õpetajate ja eestvedajate koolitamisele, kes annaksid saadud teadmised oma kogukonnaliikmetele edasi, olgu siis lasteaias, koolis, külaseltsis, huviringis või mujal.  

Kursusel osalejad jagunesid järgmiselt: lasteaiad (24 osalejat), koolid (22), MTÜ-d (15), noortekeskused (9), kultuuriasutused (8), muuseumid (6), SA ja AS (4), raamatukogu (3), rahvamaja (2), pensionäride organisatsioon (2) ja invaühing (1).    

Koolitustelt hinnatigi kõige enam „teiste praktilisi kogemusi ja näiteid“, „huvitavaid fakte päris elust“ ja ülevaadet kadrisanditamise olukorrast tänapäeval.  „Praktiline töö andis rohkelt teadmisi, kuidas võib erinevaid olukordi lahendada, samuti sai palju uusi nippe teistelt kaaslastelt“, kommenteeris üks koolitusel osalenu.  

KOOSTÖÖ RAHVAMAJADE JA MUUSEUMIDEGA

Lisaks Eesti Rahvakultuuri Keskuse ja Eesti Folkloorinõukogu korraldatud mentorkoolitustele toimusid maakondades koostöös kohalike rahvamajade ja muuseumidega mitmed lühemad kadrikombestiku koolitused kogukonnaliikmetele.  

ÕPPEVIDEOD

Koostöös Eesti Folkloorinõukogu Noortekoja ja Eesti Vabaõhumuuseumiga valmis 8  paariminutilist ÕPPEVIDEOT, mis tutvustasid erinevaid kadripere liikmete rolle ja nendeks maskeerumist: sokk, kadrihani, kadriema, kadriisa, kadrikaru, kadrikurg, kadrinoorik ja kadripere.  

VÄLISRÜHMADE KONTSERDID MAAKONDADES

Läti folklooriansambel Artava 
22. november – Läti Ogre kultuurimaja folkloorirühm Artava ning Võru naisteklubi heategevuslik kadrijooks Võru linnas, külastati kaheksat erinevat asutust. Saadud annid annetati Võrumaa Lasterikaste Perede liidule.
23. november – Läti Artava kontsert Paide noortekeskuses
24. november – Läti  Artava jooksis kadrisanti Albus koos kohaliku folkloorirühmaga, millele järgnes kadripidu.
Vaata videot!
25.
novembri kadripeol Viljandis osales Artavarühma asemel CIOFF Läti kolmeliikmeline esindus, kes tutvustas kontserdil Läti erinevaid sanditamiskombeid. 

Narva folkloorirühm Guselki 
24. november – Narva laste folklooriansamel Guselki kaks koolikontserti Tallinnas Mustjõe gümnaasiumis.  
24. november – Guselki jooksis kadrisanti Kullamaal koos kohaliku naisrahvatantsurühmaga. Kadrijooksmisele järgnes kadripidu Risti koolimajas koos Risti kooli laste pilliansamblitega (juhendaja Kail Visla) ja kohaliku kogukonnaga. 

Isuri folklooriansambel
Sõbrad Isurimaalt külastasid kadrilaupäeval ja päev enne Kihnu saart, kus viisid läbi pakutrükkimise ja rätinuku valmistamise töötoa ja tähistasid koos Kihnu kogukonnaga kadripäeva.
25. novembril – Isuri folklooriansambel andis koolikontserdi Viljandi Gümnaasiumis

KADRIPIDU VILJANDIS

Aktsioon lõppes kadripäeval, 25. novembril suure Kadripeoga Pärimusmuusika Aidas, kus osalesid lisaks väliskollektiividele ka kaks eesti kadrisandi seltskonda – Aida Kadrid ja Karksi Kadrid.   

Kadripidu oli lavastuslik jutustus nii eesti kui ka teiste rahvaste kadri- ja mardikommetest, mille lavastas kunstiliseks tervikuks rändteater Vaba Vanker. Pele kontserti sai jalga keerutada Mäeotsa kapelli saatel.   

   

KADRI VOORAND JA KADRILAUL

2019. aastal oli aktsiooni matrooniks Kadri Voorand, kes kutsus COOPi siseraadios inimesi üles minema kadrisanti jooksma. Kadrisanditamise toetuseks kirjutas ta lausa uue kadrilaulu, mis on just niisama helge, muinasjutuline ja kaunis kui armastatud Eesti laulja ise.  

“Nüüd täiskasvanuna olen suurtel lavadel kadrilaule esitanud küll professionaalse muusikuna, kuid siiski tuleb sisse toonane mõnus ärevus ja ettekujutus erinevaist pererahvaist ja kadriõnnest. Midagi ürgset ja sügavkultuurset on selles vanas ja rikkas traditsioonis,“ ütleb muusik Kadri Voorand.

Kuula Kadri Voorandi kadrilaulu!

  

“Eks see ihaldatuim saak olidki ehk kommid, kuigi õunad andsid saagikotile jälle tunnustavat mahtu. Alati naasime uhke tunde ja uute ning suursuguste ideedega järgmiseks aastaks,” meenutas muusik Kadri Voorand katri jooksmist.  

KOOSTÖÖ UUSKASUTUSKESKUSEGA

Uuskasutuskeskuse poodides olid välja pandud kadrisandi-riiete leiunurgad, samuti sai Tallinna poodides meisterdamisnurgas teha kadrimaski.   

Vaata Monika Tomingase intervjuud Uuskasutuskeskuse leiunurgas!  

KOOSTÖÖ COOPIGA

Lihavõtete, jõulude ja halloweeni ajal on toidupoodides ja kaubanduskeskustes temaatilised väljapanekud, kuid meie enda kultuurist pärit traditsioonilisi tähtpäevi peale vabariigi aastapäeva ei kajastata üheski toidupoes.  Coop Eesti juhtkond oli kadri- ja mardipäeva kauplusteses nähtavakstoomise ideega meelsasti nõus ning nõnda saigi näha Maksimarketites, Konsumites ja teistes Coopi poodides riiulite vahel piilumas „Hakkame santima!“ mardikaid, kes viitasid mardi- ja kadriandide asukohale. Samuti kaunistasid kadri- ja mardisandid novembrikuiste Coopi uudiskirjade esilehti, mis jõudsid tuhandete eestlaste postkastidesse.