Võru maakonna kultuurikorraldajad on juba mitu aastat käinud kadri- või mardipäeva ajal ühiselt sanditamas. Sellel aastal otsustati jagada kadriõnne Võru maakonna hooldekodudes – neile, kes ise enam väljaspoole liikuma ei pääse.
Kadripäeval, 25. novembril sõideti mööda maakonda Võru valla kultuuribussiga ja külastati hooldekodusid Antslas, Sõmerpalus, Kääpal, Vastseliinas ja Mikitamäel. Päeva esimene pool pakkus kadriperele sanditamisest nii suurt rõõmu, et lõunapausi eel otsustati käia külas ka Võrumaa keskraamatukogu laste- ja täiskasvanute osakondadel. Santimises oli oma maagilisus, sest teel oli seitse kadrit, kes külastasid seitset paika.
Kadriperesse kuulusid Uinuv-Kadri Krista Puija, kelle padja seest värvilised suled iluunena välja lendlesid, kadriema Aigi Pall, pillimees ja kadriisa Uku Freiberg, kadrimemm Maarika Rosenberg, ennustaja-Kadri Kristi Vals, kadripruut Liina Loosaar ja ravitseja-Kadri Anneli Lõhmus. Erinevalt varasematest aastatest ei jäetud kadripere etteastet spontaansuse hooleks, vaid mõeldi varakult välja stsenaarium, jagati omavahel rollid, mõeldi läbi iga kadrisandi ülesanded ning pandi kirja vajaminevad rekvisiidid.
Kadripere oli parajalt suur ning kultuurikorraldajad mängisid vahvalt humoorikas ja mängulises kadriprogrammis oma kadripere rolle. Programmi koostamisel kasutati enamjaolt vanu kombeid ja tegevusi ning lauldi traditsioonilisi santimise juurde kuulunud regilaule.
“Sisselaskmist palusime traditsioonilise sisselaskmislauluga, mida kohandasime vastavalt olukorrale. Mõnikord “kaovad” järsku peast ära nii viis kui sõnad, siis tuleb appi seesama koolis õpitud sisselaskmislaul,” muigab Eesti Rahvakultuuri Keskuse Võru maakonna rahvakultuurispetsialist Aigi Pall.
Vastseliina rahvamaja kultuurikorraldaja Anneli Lõhmus meenutab: “Pärast tuppa pääsemist tutvustas meie kadripere end – kes me oleme ja kust tuleme ning mardiisa võttis üles pilliloo. Püüdsime pererahvast kaasata nii palju kui võimalik – küsisime neilt mõistatusi, iga õige vastuse puhul munes kana vastaja pihku rosinaid. Hooldekodudes, kus elanikud olid suutelised liikuma, mängisime laulumänge: “Midrilindu” ja “Õues kasvas õunapuu”. Ennustasime saapa abil tulevikku – kas teine pool tuleb peresse või lahkub; kellukese ja lõngakera abil andsime teada kas peatsest reisist või headest uudistest. Ravitseja-Kadri tervendas vitsaga inimesi ja andis nõu haiguste raviks – näiteks soovitas kurguvalu leevendamiseks neelata alla karbitäis nööpnõelu. Kui kadrititt hambavalu pärast nutma hakkas, küsiti hambaraha. Muidugi pissis titt ka nurka. Kadrimemm kudus santimise ajal pererahva abiga valmis päris korraliku sallijupi, varrasteks olnud trummipulkade ja korraliku jämeda lõngaga. Kohandasime kava vastavalt neile, kes meid vastu võtsid. Lamavate haigetega hooldekodus mängisime ainult pilli, see teeb ikka tuju rõõmsaks. Hooldekodu külastused jätsid hinge nii sooja tunde, et järgmisel aastal kindlasti lähme taas sinna. Ühest hooldekodust kostus kommentaariks: “Lõpuks ometi tulid täiskasvanud!” Muidu käivad ju ainult lapsed santimas.””
Vastseliina hooldekodu tegevusjuhendaja Kati Taal pole kiitusega kadrisantide aadressil kitsi: “Hooldekodu elanikud väga ootasid kadrisante ja olid külaskäigust ääretult liigutatud. Meie hooldekodus on igal aastal just kadripäeva tähistatud ja see oli neile tuttav. Isegi siis, kui väljastpoolt kadrisante ei tule, jooksevad omad töötajad kõikidele, see tähendab 120 hoolealusele katri ning ei unustata ka lamajaid. Oli näha, kui tähtis meie hoolealustele on see, et nad on osa millestki ja neid kaasatakse. Näiteks sidusid kadrisandid igaühe käe ümber punase lõnga – kadriõnne. Rahvast oli palju ja need, kelleni veel lõngasidumisega ei olnud jõutud, tõstsid kohe käe, et mitte ilma jääda.
Enne mardi– ja kadripäeva valmistame oma kliente varakult ette ja tuletame meelde, et need päevad on tulemas. Nad väga ootavad ja ka muretsevad seepärast, et pole santidele midagi anda, sest Hooldekodus pole neil just palju isiklikke asju. Seda, et kadride käik on õnnistuseks, teavad nad hästi. Kadrisantide etteaste sisuline programm oli väga hea, läbimõeldud ja huvitav, heal meelel tehti kõike kaasa ja lauldi koos, vaatajatel-kuulajatel oli suu kõrvuni. Andsime igale hooldekodu elanikule kommi, mida kadrisantidele tänutäheks korvi pista.“
Lisaks oma värvikale etteastele, kinkisid kadrisandid omalt poolt igasse majja laternaga küünla, mis pimedal ajal kannab endas lootust ja elu. “Jagades seda tuld, jagasime me soojust, mälestusi ja hoolimist,” ütles Anneli Lõhmus.
Päev oli väga meeleolukas, aga samas ka väga südamlik ja emotsionaalne. „Meie kadripere viidud head soovid ja ended – et oleks ikka tervist, õnne, hoolivaid inimesi ümber ja et elu pakuks ka ootamatuid üllatusi –, oli just hooldekodude perele kõige õigem valik, sest pakkus positiivset emotsiooni neile, kes seda ehk kõige rohkem vajavad,“ ütles Aigi Pall. „Kadripere külaskäik viis ehk sealsed elanikud hetkeks tagasi ka lapsepõlve, mis oli täis mängulusti ja kus polnud palju muresid,“ lisas ta.
“Nii mõnigi memm-taat ei suutnud istuma jääda ja tuli meiega ringmängu. Sanditamine hooldekodudes oli hea tänuväärne mõte, pakkudes mõlemale osapoolele nii palju lusti ja rõõmu,” rääkis Anneli Lõhmus.
„Meil on mitu sada põhjust olla tänulikud kõikidele inimestele, kellega me sel päeval kohtusime ning kes meiega oma siirast rõõmu, tegutsemislusti ja tänu jagasid. Viimasest kohast lahkudes puges pisargi silma,“ jutustas Võru maakonna kultuurispetsialist Kristi Vals sanditamise järel.
Ka maakonna rahvakultuurispetsialist Aigi Palli sõnul sai kadripäevast kaasa emotsionaalse puudutuse ja mõtlemapaneva kogemuse ning lisaks palju rõõmu kolleegidega teatraalsest trallimisest ja koomilistest kadripere tegevustest.
Tsooru rahvamaja kultuurikorraldaja Krista Puija ütles, et see oli tema esimene kadrisantimine ja just seetõttu lõigi ta sel aastal hea meelega kampa, et seda kogemust saada. „Ja mis viga teiste, kogenute varjus enda rolli läbi vedada,“ on Puija tänulik südamliku ja õpetliku päeva eest.
Sanditamise traditsioon on taas hoogustunud tänu “Hakkame santima” aktsioonile, mille käigus kutsutakse igal aastal mardi- ja kadrisante üles andma. Võrumaa kultuurikorraldajate sandis käimise traditsioon sai ka just tänu sellele paar aastat tagasi suurema hoo sisse. Eelnevatel aastatel on Võru maakonna kultuurikorraldajad külastatud Võru maakonna omavalitsusi, koole ja lasteaedu.
Birgit Pettai
Kristi Pumbo
Fotod: erakogu ning Kati Taal