Folklooriklubi Maatasa

Tartu Folklooriklubi Maatasa alustas kooskäimist 2013. aastal, ühendades  Tartu ja Tartumaa pärimushuvilised noored. Maatasa uurib Lõuna-Eesti pärimust erinevates valdkondades: pillilood, laulud, tantsud, rahvamängud. Ka rahvariided tutvustavad Lõuna-Eesti regiooni. Maatasa repertuaaris on vanemad ja uuemad tantsulood, regilaulud, aga ka 19.-20. sajandi vahetusel moes olnud armastus- ja külalaulud ning pillilood. Nimi Maatasa on kahetähenduslik: ühtaegu tegeletakse seadmata pärimusega (maatasa kui maalähedane) ja teisalt on võetud vabadus anda lauludele-viisidele omapoolne nägemus (maatasa kui pihuks ja põrmuks).

Rumeenia kogukond Eestis

Grupi moodustavad erinevatelt elualadelt ja erinevas vanuses inimesed, kes tulevad kokku, et meeles hoida ja tutvustada oma esivanematelt päritud rumeenia traditsioone. Lisaks rumeenlastele on grupis ka eestlastest abikaasad, kes neid saadavad ja toetavad. Kontserdil tutvustame traditsioonilisi Rumeenia maske, mida kasutatakse jõulupühade aegu. Esitame karu tantsu, kitse tantsu ja laulame traditsioonilisi laule.

Grupi liikmed on Stela Enachi ja Ruslan Lisnic, Mihaela Barac ja Alar Vares, Vlad ja Raeli Florea, Victor Guzun, Marius Virf, Liviu Pintilie.

Jumšan Gur

Tartus õppivad ja elavad udmurdid on loonud oma folklooriansambli Jumšan Gur ehk Peoviis, mis tegutseb juba 2006. aastast. Udmurdid tutvustavad oma kodukoha rahvakultuuri meelsasti – kutsutagu neid vaid esinema! Ansambli koosseis on tegutsemisaja jooksul pidevalt muutunud, kuna see koosneb peamiselt tudengitest. Samas on ka staažikamaid osalejaid, kes on ansambli koosseisus olnud selle algusajast peale.

Kontserdil “Hakkame santima!”  tutvustavad nad udmurdi sügisesi sanditajaid (Cüзьыл портмаськон. Пукро), kes on lärmakad ja lustlikud tegelased. Udmurdi sanditajad laulavad ja tantsivad ning toovad pererahvale õnne ja tervist.
Loe udmurdi kombestikust lisaks….

Suprjadki

2019. aasta detsembris sai Narva folkooriansamel Suprjadki 35 aastaseks. Ansambel sündis 1984. aastal Narva Muusikakooli õpetajate uusaastapeol, kus esmakordselt esitati koljadaasid (näärisandikombeid) ja jõuluennustusi. Narva Muuseumi juures hakkas folkooriansambel Suprjadki tegutsema 1991. aastal. Sellega ühendati materiaalse kultuuripärandi kogumine, säilitamine ja esitamine. Laulude ja vanade kommete elav esitus on olnud läbi aegade inimeste elu ja nende kultuuri lahutamatuks osaks.

Kontserdil “Hakkame santima!” esitab ansambel vene talviste pühade ehk svjatkadega seotud rituaale ja sanditamiskombeid. Laval näeb slaavi sanditajaid ehk koljaadasid, kes laulavad laule ja mängivad pererahvaga koos vanu ringtantse. Neil on kaasas kits, kes satub igasugustesse sekeldusse. Koljaadad toovad pererahvale rohkelt viljaõnne ning häid soove.