MILLISEKS KADRISANDIKS MASKEERUDA?
Santimiskombestik on läbinud läbi sajandite pika teekonna, saades mõjutusi uutest tuultest, säilitades osaliselt ka vanu tunnusjooni.
Kui varasemalt omistati santimaskäimisele just maagilist funktsiooni viljakuse ja õnne tagamiseks, siis 19.sajandi keskpaigast alates tõusis esiplaanile pigem külanoorte lõbutsemine ning toonaste ametimeeste jäljendamine, kuigi viljakuse ja õnne soovimine kuulub ka veel 21. sajandil „kohustusliku osana“ santimise tseremoonia juurde.
Folklorist Ülo Tedre kirjutab: „Sandikskäimise kombes on selgesti näha mitut kihistust. Vanemaks kihistuseks on ilmselt ringikäimine loomaks maskeerituna (sokk, karu, hani), nagu seda näeme eeskätt jõulusantide puhul. Hilisemaks kombeks on olnud noorte külapidi käimine moondriietuses.“ Loe lähemalt!
Tänasel päeval esinevad kõrvuti mõlemad viisid. Seega – igal sajandil on omad kangelased, kuid kes minevikku ei mäleta, elab tulevikuta! Allpool leiab inspiratsiooniks väikese valiku rollidest, kelleks kehastuti meie vanas külaühiskonnas. Lase oma fantaasia vabaks ja mõtle, kes esindaksid meie tänapäevases ühiskonnas neidsamu rolle?
Kadriema
Kui oled kogu elu unistanud printsessiametist, on kadriema roll just sulle sobiv, sest nüüd võid pitsivahu sisse lausa uppuda. Sitsid, satsid, pärlid, helmed, paelad, lindid, suled, kellukad, loor ja kübar on just kadriema väärilised aksessuaarid. Kindasti kuulub kostüümi juurde elegantne ja pitsiline käekott, mille sees on herned või viljaterad – seda läheb vaja pererahvale õnne soovimiseks. Kuid ettevaatust – ka kadriemal on argipäev – titt, kes kõige ebasobivamal ajal toanurkadesse või luuale pissib. Kogenud pererahvas ei pane aga pahaks, vaid lausa ootab seda, sest kui „kadri kuseb“, annab see vihje nii kadripäeva ilmaolude kohta kui paneb pererahva kapsad mühinal kasvama.
On tulnud ette ka olukordi, kus kadriema keset tuba plekkpange maha paneb, ise aluspükste pitside välkudes selle kohale kükitab ja kolinal pange soristab, nii et pritsmeid kõikjale jagub. Lohutuseks võib öelda, et nii titel kui kadriemal on selleks trikiks kaasas siiski pudel puhta veega. Kes vinti väga üle võlli soovib keerata, võib kasutada plastikust pudelit või veepritsi, sest siis saab veesurvet ja selle suunda eriti tõetruult reguleerida.
„Kohes katri kusõsõ, sinnä kapsta kasusõ“(Rõuge)
Kadriisa
Harmoonilises peres on traditsiooniliselt ka kadriisa, kuid kadriperes on püksid kindlalt kadriema jalas – siin jagab käsklusi ja keelde tema. Kui soovid maskeeruda kadriisaks, siis hoia mokk maas! Kadriisa kostüümiks sobib hästi heledam kasukas või palitu, suur padi kõhuks, mütsilotu peakatteks ja mask ette. Viimane võib olla ka ilma suuavata, et anda karakterist kohe selge pilt.
Kadrititt
Kadrititt on tavaliselt õlgedest, kaltsudest, villa- või lõngavihust meisterdatud nukk, aga sobib ka tavaline rätikusse mässitud puuhalg. Kadrititt on vajalik selleks, et kadrisantidel oleks käegakatsutav põhjus ande manguda. Erinevalt mardisantidest küsivad kadrid enam näputööd või näputööks vajalikku: villaseid sokke ja kindaid, lõngu ning muid kehakatteid, et külmunud lapsed pisutki sooja saaks. Siiski anti vanemal ajal kadridele ka söögikraami: vorste, käkki, ube, herneid ja pähkleid, karaskit või kukki-kanu. Erinevalt martidest anti kadrisantidele kui lammaste kaitsjatele enim lambaliha. Lisaks rõivaesemetele palutakse titele ka hambaraha, mida anti vastsündinutele ristimise puhul, et lapse hambad oleksid terved ja tugevad. Tite roll on tänutäheks pissida, et seeläbi pererahvast õnnistada.
Pruut
Kindlasti on kadrisantide hulgas paar verivärskelt armunuid, kes üksteiselt silmi pöörata ei saa. Mõnikord võib juhtuda, et armastuseloor on nii läbipaistmatu, et pruut ei märkagi, kuidas peigmees end vaid tema najal püsti hoiab. Samuti võib juhtuda, et kadriperes on juba „habemega“ pruut, kel õrn ootus endiselt rinnus pakitsemas, kui närbunud pruudikimp tema käes annab aimu tema pikaleveninud ootusest. Aga miks mitte leida just sanditamise käigus temale see härra Õige?
Ketrajasant
Vanema aja kadripäevakommete esindaja on ketrajasant. Tegemist on naisterahvaga, kel kaasas takukoonal ja kedervars või vokk. Traditsiooniliselt on ketrajasandiks maskeerimisest rohkem teateid seoses mardipäevaga, kuid kadripäeval olla ketrajasante nähtud siiski liikvel Lõuna-Eestis ja Saaremaal. Ketrajasant kaebleb, et kui palju ka ei ketraks, ikka on sandikestel tagumik paljas. Traditsiooniliselt on tema rolliks tõenäoliselt olnud pererahvale villa- ja linaõnne toomine, vastutasuks antakse talle selle eest justkui ettemaksuks nii villa, lina kui lõnga. Et püha Katariinat kujutatakse ikonograafias sageli piinarattaga, mis väliselt on vokiratta sarnane, on ketrajasandi roll kadriperes kui sügav kummardus kadrikskäimise kombe algusaegadele.
Määgijad
Määgijad-lambad on vagurad jumala loomakesed, kes on püha Katariina otsese kaitse all. Kadripäeva on kutsutud ka lamba- või määgimise päevaks, sestap võiks kadriperes olla vähemalt üks lambuke, kes oma määgimisega perre villa- ja lambaõnne toob. On määgijaid nii mees- kui naissoost, ennustab see, kas perre on sündimas oinad või lambad. Määgijate arv kuulutab ette, kas sündimas on paaris või paaritu arv loomi. Tänapäevasesse keelde tõlgituna võiks see tähendada, kas perel on võimalust soetada aasta jooksul endale uusi moodsaid rõivaid ning kas neid on paaris või paaritu arv.
Lambaks saab end muuta lambanahkse kasuka ning karvaga kaetud maski abil. Oina maski ehivad ehtsad sarved või puuoksad. Ja muidugi – ära unusta kadripäeval lambaliha süüa!
Kadrikaru
Karu on tõeline rõõmurull, kel meeldib tantsida, kaisutada, musitada, maiustada. Kadripere karu on tõenäoliselt üsna dresseeritud ja teab, et hästi sooritatud trikkide eest saab pererahvalt meelepärast nosimist. Laske kadrikarul näidata, kuidas pereema kodus toimetab, kuidas pereisa hommikul tööle läheb, kuidas lapsed pärast vaheaega kooli poole sammuvad. Pererahvas peab aga karul silma peal hoima, sest võib juhtuda, et leiate mesikäpa enda või, veel hullem, vallalise peretütre sängist! See aga ennustab peatset järelkasvu.
Kadrihani
Kui martijooksmine kipub pisut pikale venima, võib sama soojaga edasi katri joosta, sest erisusi mardi- ja kadrihane vahel pole täheldatud. Kehaks sobib ülespidi pööratud karvadega kasukas, suurrätt või lina ning nokaks kulp või suur puulusikas. Muhus on kadriks käimist ka „hanede käimiseks“ nimetatud ja kombe juurde on kuulunud pererahvale vitsaga nähvates tervise toomine. Et teised kadrisandid on peamiselt hõivatud ilusaksolemisega, on just hani see, kes laste lugemisoskust kontrollib.
Kadrikurg
Valge-toonekure nimetus viitab seostele surnuteriigiga (toonela = surnute asupaik rahvausundis). Mõnelpool Eestis on kurge nimetatud lausa pühaks linnuks, kellele ei tohi kurja teha – kel on inimese mõistus, aga linnu nägu ja kes on ühenduses ülemise ilmaga. Uuema aja uskumuste kohaselt toob kurg majja titeõnne. Keda kurg näpistab või kellele ta noka vahelt paberist või kaltsust tehtud nuku sülle poetab, toob hiljemalt aasta pärast lapse ilmale. Kadriperesse sobib suurepäraselt just valge-toonekurg ehk Saksamaa kurg, nagu lindu vanasti rahvapäraselt kutsuti. Hall sookurg jäägu mardisantidele. Foto: Eesti Vabaõhumuuseum
Sikk
Kui kadriperes kedagi mustaks lambaks tembeldada, siis just sikku, kes oma sarvedega kõiki valimatult puksib ja alailma puskleb. Sabaks pandud märja kasevihaga pritsib ta kogu ümbruse vett täis. On teada, et mõnel pool olla ta enne tarre pääsemist oma saba lausa poriloiku või mudaauku pistnud. Üldiselt tundub, et sikk käitub pigem nagu elevant portselanipoes, kes ei näe, kuhu astub. Võimalik, et tegu on pimesikuga. Kuna ka vanemal ajal lasti kadrisikk pimedasse rehetuppa vaid kadriema tungival palvel, siis võib arvata, et tänapäevastes oludes peaks taolist sikku väga tugevalt ohjes hoidma, et pererahvast mitte välja vihastada.
Kadrihobune
Kui kadrid ukse taha ilmuvad, kirjeldavad nad oma laulus oma vaesust. Neil on kaasas kepp, mida nimetavad nii oma hobuseks, kui saaniks.
Kadril kaskine obune
Pihlakaine piitsukene
Remmelgaine reekene
Uuemal ajal on kadrid pisut jõukamad ja endale „päris“ hobuse ostnud, kes oma suure kehaga tänapäevastes kitsates esikutes päris suurt elevust tekitada.
Foto: Eesti Vabaõhumuuseum
Pikk Mari ja pisike Peeter
Vanemal ajal armastati kadripere liikmete hulka arvata tegelasi rahvalauludest – näiteks suur Mari ja pisike Peeter, mis on otseseks vihjeks, et kadripäeval vajavad naised meestest oluliselt suuremat tähelepanu. Kadripäevale sobilikult oli pikk Mari tegus ja atsakas naisterahvas, pisikesel Peetril kippusid aga kõik ettevõtmised pisut äparduma.
Juudi kaupmees
Kui kadrisantide hulgas särab keegi nagu juudi jõulupuu, võib olla tegu juudi kaupmehega, kes igal sobival hetkel oma poe üles seab. Siinkohal aga tasub ettevaatlik olla, sest sorava jutuga kaubitseja pilgu alt vabanenuna võid avastada end olevat ostnud tühja-tähja, mida sul mite kunagi vaja ei lähe. Näiteks võib kaubaks minna üksik king, päikesekellaks nimetatud kaigas jne. Juudi kaupmehed olid vanal ajal eesti külades tuntud, aga ka kardetud.
Ennustaja
Ka kadrisantide hulka on sattunud ennustajaid, kes loodetavasti ainult häid ja ülihäid tulevikunägemusi pererahva ette toovad. Kuna kadripäev erinevalt mardipäevast ei ole aastavahetuspüha, pole ennustamisoskus kadrirahva seast olnud ületähtsustatud. Küll on aga tõsi – mida keerulisemad ajad, seda enam vajavad inimesed lohutust!
Leierkastimees
Kelle toas kadrisant tantsib, selle lambad edenevad kenasti. Ilmselt on tekkinud selline arusaam välisele sarnasusele viidates – eks meenutavad valged kadrid oma hüplemisega väikest lambakarja. Et kadrid esindavad pigem linlikku moodi, passib neile tavalise moosekandi asemel ka leierkastimehe muusika järgi tantsida. Jällegi kadriperele üks hea võimalus, millega almusi koguda. Kübar maha ja leierkast üürgama.
Kadritohter
Nii nagu martidel, on ka kadride hulgas tohter, kes pererahvast läbi vaatab, vajadusel ravi määrab: valutavate jalgade puhul kummikud, kehasügeluse puhul kirbulõks jne. Kadritohtri tõhusaimaks abivahendiks on siiski lintide, paelte ja pitsidega ehitud kadrivits.