Eesti Rahvaluule Arhiivi talletatud kalendrilaulude seas on just mardi- ja kadrilaule kõige arvukamalt. See näitab kombe populaarsust, aga ka traditsiooni püsivust. Tänapäevaste sanditajate repertuaar on kahetsusväärselt kokkukuivanud. Tundub lausa uskumatu, et rikkalikust varamust, ligi mitme tuhande mardi- ja kadripäeva laulu seast, on tänasel päeval käibel vaid üksikud viisid ja värsiread.
Et eestlane oma laulurahva tiitlit õigustaks, on tehtud algust mardi- ja kadripäevalaulude taassalvestamisega. Eesti Rahvaluule Arhiivi arhiivisalvestuste ja käsikirjaliste materjalide seast on juba välja valitud igast maakonnast vähemalt 4 sanditamislaulu, kus esindatud oleksid antud piirkondadele kõige tüüpiliseimad, kuid kogu Eesti mastaabis laia variatiivsusega viisid.
Esimesi vilju saame juba nautida, kuid kõikide maakondade laulud peaksid salvestatud saama 2027. aasta lõpuks.
Sanditajate lauluprojekti veab eest Eesti Folkloorinõukogu, nõu ja jõuga panustab Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiiv ning toetab Eesti Kultuurkapital.
